Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19
1. 4 muusikalist uuendust-1.rütmika muutus vaheldusrikkamaks 2.harmooniat rikastati kromatismidega 3.dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7
tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv”
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt
materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast 15. partituur- helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid Alljärgnevaid stiile iseloomustada, kus ja millal kujunes, eksisteeris; 2 olulist heliloojat Hilisromantism- 19-20 saj algus. Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele, peened nüansid, detailirohkus ja sillerdav koloriit, mitmesugused helilaadid, vabamad harmoonilised järgnevused, lähenes mõnikord improvisatsioonile. C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine.
Hilisromantism Liisbeth Salutee, Mari-liis Viisimaa, Jonas Jaansoo, Anna-Liisa Pill Saue Gümnaasium 12 A Hilisromantismist üldiselt Tekkis 19. sajandi teisel poolel kõrgromantismi järellainetusena Kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal Teosed olid pikad ja kirjutatud suurtele orkestrikoosseisudele Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega Teoste programm oli ideelisfilosoofiline Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile muusika 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19 sajandiga Jagatakse kahte suunda : 1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud , vaskpuhkpillid , harmoonia
kaunitar""Pähklipureja". ,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi arendades panid aluse serialismile. Hilisromantismi iseloomustavad ebapüsivad, rohkete kromatismidega harmooniad ja tonaalsuse mõiste avardamine. Gustav Mahler- 9 sümfooniat, orkestrisaatega laulutsüklid, kantaatsümfoonia. Richard Strauss-Sümfoonilised poeemid , Don Juan" "Macbeth", ooperid "Salome""Roosikavaler""Daphne". Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrmentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasadetailirohkuse. Alus- ,,Impressioon.Tõusev päike"
Seetõttu pikenesid ka meloodiad, mis tundusid oma arendustes lõputud. Tung piirangutest kammitsemata väljenduse poole tõi kaasa klassikaliste vormiskeemide vaba tõlgendamise, mis oli eelkätt muusikalise idee teenistuses. Näiteks Schuberti ,,Lõpetamata sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9. sümfoonia finaalile kuulsa koorilaienduse ,,Ood rõõmule" , mis on võtmeks teose mõistmisel. Harmooniat rikastati kromatismidega (juhuslikud kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kooskõladesse. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati palju agoogikat (väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. Sage oli kontrastiprintsiip.
Kujunes selge meloodiline joon ning vormi ülesehitus muutus klassikaliselt väljapeetuks. Heliloojad: I. Stravinski, A. Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20