jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.
Maailma asustamine inimese poolt Maailma asustamine out-of-Afrika. 2,1 milj aastat tagasi tekkinud Homo Habilis oli paikne. I Laine 2 milj – 200 000 a tagasi tekkinud Homo Erectus oli püstine inimene → Heidelbergi inimene → Neandertaallased. 300 000- 30 000 a tagasi tekkinud Homo Neandertalis Euroopas. II Laine Tarkinimene Homo Sapiens rändas välja esimest korda 125 000 a tagasi. III Laine – Tarkinimene Homo Sapiens Sapiens rändas teist korda Aafrikast välja 85 000 a tagasi --» Kromanjooni inimene Euroopas 40 000 a tagasi. Heidelbergi inimese jäänuseid on leitud mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Neandertaallastest on aga väga palju jälgi leitud: Homo Sapiensi ränne: Homo Sapiens alustab Euroopa vallutamist 35 000 a tagasi ning saavutab selle 5000 aastaga. Toba vulkaanipurskel jäi hinnanguliselt ellu vaid 1000- 10 000 Neandertaallast – oleks peaaegu viinud inimese, kui liigi hävinguni. Plahvatus tõi endaga kaasa
Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega. Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil on eristatavad juba europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda.
Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti arenenud, luustik peenema ehitusega. Praegusest ei erine see liik kuigi palju, seetõttu on tegemist pärisinimesega (Homo sapiens e.k. tark inimene). Kõige varasemat pärisinimest tuntakse kromanjooni inimesena, kelle luustik leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnon`i koobastest. Hominiidide areng toimus karmides tingimustes. Saagi püüdmiseks hakkasid nad järk- järgult kasutama tööriistu. Metsade hõrenemine sundis nad puude otsast maha tulema ja neljal jalal kõndimine asendus järk-järgult kahel jalal kõndimisega. Tänu tööle arenes nii käsi kui ka mõistus. Pärisinimese arengut, alates nende ilmumisest kuni tänapäevani, iseloomustab inimese
leitud väga vanu koopamaale. seega toimub tihe vaidlus sel teemal, kus on toimunud eesimesesd maalimised. sel ajal oli kunstiks vaid värvidega mängimine. jahiti bumerangidega. euroopa vaimad kunstiteosed, on tarbekunsti alla kuuluvad ehted, mida on leitud arvukalt vahemere piirkonnast (karbid+pael jne.). selliseid merekarbitükke on leitud tohutult ja vanuseks pakutakse kuni 40 000 aastat. euroopa homo sapiensi nimetatakse kromanjooni koopa järgi kromanjoonlasteks. nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased. paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud, tuli jääaeg.
suure koljuga. Esimeste kromajoonide juures oli selgelt märgata tööriistade areng, avastati 10 eri liiki tööriistu, see näitab mõistuse arengut. 19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud? Arvatakse, et teatud areng on siiski toimunud. 11 Avastati, et neandertaallased surid üsna pea pärast kromanjooni tulekut välja, umbes mõnituhat aastat hiljem. Siis suri neandertaallased välja. On arvatud, et neandertaallased on tänapäeval lumeinimesed ja nad varjavad end inimese eest. Arvatakse ka, et kromanjoonid ja neandertaallased ristusid. Ei ole täpselt teada, kus kromanjoon välja arenes ja kust ta Euroopasse tuli. On välja pakutud, et tänapäeva inimesel on Aafrikas esiema, kes elas Aafrikas u 200 000 a tagasi. Aafrikast on leitud homo sapiensi luustikke, umbes 100 000 aasta taguseid
annaabi.ee 
