Kristjan Palusalu ( aastani 1935 Kristjan Trossmann ; 10. märts 1908 17. juuli 1987 ) oli eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond
aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal. ELUKÄIK 3 Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Kristjan Raual oli ka vend Paul Raud, kes oli ka kunstnik. Kooliaeg algas Kristjanil 1874 Koervere külakoolis. Seal õppis Kristjan vaid ühe aasta. 1875-1878 õppis ta Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdis ta ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana Tartus ja see järel Peterburis.
1. Mis oli kandle valmistamise eesmärk (Kristjanil oli loovtöö vist)? Kandle valmistamise eesmärk oli arendada oma puutöö oskusi ja teha ära kooli loovtöö 2. Miks just kannel (kuidas selle pilli õige nimetus on)? Nagu ma eelnevalt mainisin tegin selle kuna tahtsin arendada puutöö oskusi ja see tundus olevat huvitav töö mida ta ka oli Õige nimetus on ,,Väike kannel" 3. Millistest materjalidest koosneb? Kannel- must lepp kõlalaud- seeder virblid keeled 4. Kui kaua võttis aega? Töö võttis aega umbes 2 kuud ehk umbes 1000 tundi 16x45 ja veel tundide väline aeg 5. Milline operatsioon töö käigus oli kõige keerulisem? Kõige keerulisem oli kõlakasti puurimine tööse kuna seal pidi jääma 3-4mm aga kui puur oli natukene paigast liikunud siis tuli tööse auk. 6. Las juhendajast oli piisavalt abi? Jah. Õp. Alost oli piisavalt abi. Ta aitas keeli panna tööle ja puurida kõlakasti. 7. Kas puutööd võib nimetad...
Kristjan Palusalu (1908-1987) Lapsepõlv v Sündis 10.märtsi 1908a. Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus. v Jüri la Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. v Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. v 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. 1929a. Ø Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai
Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Millal esimesed võitlused peeti? 1929 aastal aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis
Vissarionlased töötavad ilma töötasuta. Seepärast käivad osa mehi 2 kuud aastas suurtes linnades tööl ja annavad pool teenitud rahast Pere ühiskassase. Päris ilma rahata pole ka seal võimalik elada. Jõulude ajal 24. detsembril jagasid Tuuli ja Arbo kingitusi. Oli kogunenud palju asju, mida mida nad ei saanud Eestisse tuua ja talvel kasutada ei saanud. Vissarionlaste jõulud on 14. jaanuaril. Andresel ja Kristjanil käis ka näärivana ning Lumehelbeke. Kingiks said puust autod. Tuuli sai puidust ehted. 3. jaanuaril 2013.a. kohtus Arbo Vissarionioniga, kes andis intervjuu. Pärast näidati seda ka Guljajevka inimestele. Film sai valmis ja peab hakkama sõpradega hüvasti jätma. Terve Guljajevka külarahvaga istuti hilisõhtuni ja kella 2-ks öösel olid asjad pakitud. Varahommikul lahkuvad Siberist ja lendavad Moskva kaudu koju Tallinna. Harjumine endise eluga võtab aega. Tuuli haigestub
Paavo õppis Curtise Muusikainstituudis, Ameerikas koos Max Rudolfi ja Otto-Werner Mülleriga ja Los Angeles Philharmonic instituudis koos Leonard Bernsteiniga. Paavol on ka kaks last eelmisest abielust viiulimängija Tatiana Bermaniga. Kristjan oli 7-aastane, kui ta pere emigreerus USA'sse. Ta kasvas üles New Yorki linnas ja õppis klaverit Nina Svetlanova käe all Manhattani muusikakoolis. Hiljem läks ta dirigeerimist õppima Michigani Ülikooli Kenneth Kiesleri käe alla. Kristjanil on kokku neli last: üks poisslaps eelmisest abielust ning kolm last praeguse abikaasaga. Ta elab oma perega Floridas. Maarika Järvi on flööditar, kes sündis Tallinnas ning kolis perega 1980. aastal USA'sse. Kuni 1980. aastani õppis ta Tallinna Muusikakoolis ning USA's õppis ta edasi New Englandi muusikakonservatooriumis Doriot A. Dwyer ja Lois Schaeferi käe all. Viimane on ka Bostoni sümfooniaorkestris. 6 2. Diskograafia
märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta
olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist, kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha.
Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis sampooni pudel, mis oli tunduvalt suurem ja jäeti alles! Pidime läbima turvakontrolli. Siis kõndisimegi rõõmsalt läbi koridori lennukisse, kus võtsime oma piletil oleva numbriga istekohad. Lennukis olid kolm istet kõrvuti, mis paiknesid kahes reas. Lennuk oli seest ilus ja puhas. Meie üllatuseks oli seal veel eestlasi, kes läksid jalgpalli vaatama ja keda me ei
gümnaasiumimatemaatika põhiteemade, ning seda veidi värvikirevama nurga alt. Loodame näidata matemaatika kasulikkust ja põnevust – kui Sa pole seda veel mingil põhjusel avastanud, oled kindlasti õiges kohas! 8 Sissejuhatus Miks „Õhtuõpikut” kirjutama hakkasime ja kuidas ta valmis? Kristjanil on hea vastus olemas. Raamatu idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui mina ja Juhan imestasime äsja vastu võetud matemaatika õppekava üle. Kuna õppekavasse lisandus uusi teema- sid, aga koolitundide arv kohati isegi vähenes, siis tekkis hirm, et õpilaste niigi niru suhtumine matemaatikasse võib veelgi süveneda. Meile meeldib matemaatika väga ja kuna olime ise matemaatikat erinevates kohtades õppinud, õpetanud ja – mis võib
annaabi.ee 
