must, närtsinud masendus ja väga tihti põrumine. Tervisesport on lihtne- ei ole vaja nii palju aega ega raha, pühendumust ega soove, kuid tippspordi valu on ka asjaolu, et see neelab tohutult raha. Sportlaskarjääri algus on harrastajatele sageli väga kallis, kui ei ole veel sponsoreid ega pangaarvele laekuvaid auhindu. Kuid kui tulemused paranema hakkavad, hakkab ka elu ilusamaks muutuma. Pärast Thunder Bay maailmameistrivõistlusi hakkasid Kristinal ja tema perel „rahakraanid avanema“, nagu ta seda ise nimetas. Nimelt said nad esimese sponsorauto Toyota ning 1997.aastal päris oma maja. Kuid ajad ja inimesed võivad muutuda ning maailmas ei valitse alati õiglus. Võiks ju arvata, et tippsportlasi kannavad ametnikud alati kätel, kuid see ei ole nii. Alati leidub tegelasi, kes arvavad, et sportlane on nende ja alaliidu jaoks, mitte vastupidi. Nii oli ka
veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998
pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3 Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) Nii sai alguse Kristina
Seega tuginedes Võlaõigusseadusele §233 (2) on V-l õigus E-lt kas radiaatorite eest tasu või väljaandmist nõuda . 4. Ants töötas osaühingus Firma müügijuhi ametikohal ja tal oli õigus kasutada Firmale kuuluvat sõiduautot. Kui sama sõidukiga oli toimunud liiklusõnnetus, millega auto kahjustamise läbi tekitati Firmale varaline kahju, siis selgus, et õnnetuse ajal oli autot juhtinud hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli alkoholijoobes. Firma esitas kohtusse hagi, milles nõuab kahju hüvitamist Antsult. Ants aga arvab, et tekitatud kahju peab hüvitama hoopis avarii põhjustanud Kristina, kuna just viimane tekitas reaalselt kahju ja on seda ka õnnetust puudutava kriminaalasja arutamisel tunnistanud, Ants ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud. 1.Analüüsi õiguslikult olukorda.
nii treeningutel kui ka võistlustel. Ta treenis iga vaba hetke ning ei raisanud aega mõtettutele tegevustele. Bente Skari on öelnud: ,, Kristina on armutu võitleja. Just lahingutest Kristinaga on pärit mu parimad mälestused. Mõni võidab olümpial tänu juhusele või õnnele. Kristina teenis oma kullad välja ausalt. Ränga tööga." Kuid kõik ei sujunud nii kuis pidi. Ühel saatuslikul päevat toimus avarii , kus oli ka Kristina, ning mis viis ta mitmeks nädalaks haiglavoodile. Kristinal oli reieluumurd . Kolme nädala pärast lubati Kristina välja ,kuid taastumine võttis oma aja enne kui treeninguid sai jätkata. Viimaks sai Kristina end ree peale tagasi ning hakkasid tulema ka esimesed saavutused. JUUNIORIDE MM-ilt noppis Kristina 1996. aastal Asiagos neli hõbedat ja 1997. aastal Canmores kaks kulda. 3.2 Teel suurte sekka Kristina näitas suusarajal üsna varakult ,et ta pole pai tüdruk .. Kõik oma kaotused elas
enda poodlemistiirult. Rohkem ma ei näinud. 10. Kas näidend kõnetab tänapäeva vaatajat ja kui, siis miks ja millega? Kuidas kellelegi. Kindlasti on ka tänapäeval kellegi allkirja võltsimine ebaseaduslik ning valetamine suhetes on ikkagi selline tegevus, mida ühiskond ei toeta. Ilmselt kõige suurem teema mis kõnetab inimesi võib olla raha. Proua Lindet ja Krogstadi hoidis algul lahus raha - Krogstadil ei olnud seda piisavalt, et Kristinal aidata ta ema eest hoolitseda. Nora mõtles, et kasutab ära Ranki, et ta saaks enda võla ära makstud. Nora ja Tolvar käitusid rahaga erinevalt, kuid mõlemad arvasid, et neil on see “õige viise” kuidas nad raha säästavad või kulutavad. Näidendi lõpus mõistis Nora, et vajab elus toimetulekuks individuaalsust - kuigi tema soovis seda teha, sest ta oli naine ühiskonnas, kus naised tihti oma mehe varju jäävad, soovivad
kasutamisele vastavas seisundis. Veel enne lepingujärgse kasutusperioodi lõppemist toimus liiklusõnnetus, milles mainitud auto sai kahjustada. Sellega tekitati Ettevõtjale varalist kahju 2500 euro ulatuses. Liiklusõnnetuse asjaolude uurimisel selgus, et auto sõitis teelt välja, kuna juht ületas tunduvalt sellel teelõigul kehtestatud kiiruspiirangut, ning et õnnetuse ajal juhtis autot hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli sel hetkel juba alkoholijoobes. Ettevõtja kavatseb nõuda Antsult auto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ants aga arvab, et tekitatud kahju peab VÕS § 1043 alusel hüvitama hoopis avarii ajal autot juhtinud Kristina, kuna just viimane põhjustas liiklusõnnetuse ning on selle ka õnnetust puudutava uurimise käigus omaks võtnud. Seega leiab Ants, et Ettevõtja saab kahju hüvitamise nõude