Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kristina Šmigun-Vähi - sarnased materjalid

kristin, hõbe, šmigun, olümpia, klassika, kuld, 10km, klassikatehnika, vabatehnika, miamis, tubli, olümpiamängud, 30km, murdmaa, juunioride, autasu, lausanne, auhinna, treenerid, herbert, abel, anatoli, hooaja, loobuda, sündisid, tomi, helen, ootel, õpiks, varakult, poisi, magada, vahepeal, küik, panen
thumbnail
4
docx

Suusatamise tehnika ja põhitõed:Veerpalu, Šmigun - referaat

Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

2000 ja 2003-2006. Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides. 2.1. Torino olümpiamängud Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit. Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten.

Kehaline kasvatus
53 allalaadimist
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine ­ 211 kg, rebimine ­ 170 kg, tõukamine ­ 222,5 kg, kolmevõistlus ­ 587,5 kg ja kahevõistlus ­ 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali

Kehaline kasvatus
29 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on

Suusatamine
20 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia

Sport
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun