mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule. Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat. Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset. Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid
Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga "Norra Ühingus", mis võitles norra kultuuri vabastamise eest taani mõjude alt. Esimene suurem teos sellest perioodist oli "Armastuse komöödia" (1862), 1863.a. kirjutas ajaloolise näidendi "Trooninõudlejad", mis kujutab rahva saatust kuningas Håkon Håkonssoni valitsusajal (1204-1263). 1864.a. lahkus Ibsen Norrast vabatahtlikult 27 aastaks
Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson)
ka "Nietzsche portree". Alates 1909. aastast elas Munch Norras. Tähelepanuväärne on see periood eelkõige seetõttu, et läänelikust suurlinlikust seltskonna-enesehävitajast sai läänelikku tüüpi geeniusemüüdi trafaretile vastupidiselt kõrge eani elav ja loov askeetlik fjordierak, kontakti kompav nii Looduse, Elu kui enesega. Algul pesitses ta Kragerø linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania (Oslo) ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912 aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragerø’s lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast pikka poleemikat ja diskussioone lõpuks 1916 aastal vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus elas aastaid endassetõmbunult, spartalikku elu. Põhimotiivideks kujunesid lihtsat taluinimesed, kes kündsid põldu, korjasid vilja jne. 1923
töödest ning teda saatis kunstnikuna suur menu. Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi tarvitama. 1902. aastal kaotas ta duellis oma vasaku käe sõrme lüli, mille tõttu pidi ta tükk aega Kopenhaageni haiglas mööda saatma. Sellel perioodil valmis ka kuulsa filosoofi Nietzsche portree. 1909. aastast alates möödus kogu kunstniku elu Norras. Algul pesitses ta Kragersi linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912. aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragersis lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast paljusid diskussioone lõpuks vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus ta elas aastaid endassetõmbunult. Põhimotiivideks kujunesid lihtsat taluinimesed. Selle aja juures on irooniline tõsiasi, et pikalt elupõletajast geeniuse elu
Hertsog Magnus; Christian IV (15881648) Rosenborgi Loss; Arenes kaubandus; Omandati ülemerevaldusi; Linnad muutusid suuremaks; Sekkuti 30aastasse sõtta; Norra 1536 kuulutasid välja Taani võimud Norra oma provintsiks; 16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid; Christian IV rajas uusi linnu: Kristiansand; Kristiania;oslo Rootsi suurriigi algus 1611 sai kuningaks Gustav II Adolf; Kuningas oli poole oma valitsemisajast sõjakäikudel; Kasvas ametnike tähtsus; 1617 sai Rootsi endale Ingerimaa; 1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme; 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks
1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra. Island, Gröönimaa ja Fääri saared jäid Taanile, kes sai kompensatsiooniks Launburki hertsogkonna Saksamaalt ja raha. 3) Norra pidi siirduma Rootsile omaette kuningriigina, mitte provintsina. Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13: Kristiania (Oslo) ülikooli asutamine, Norra asehalduriks ja sõjaväe ülemjuhatajaks Taani kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes
annaabi.ee 
