(van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad tõukejõud, ning tahkes tugevad nii tõmbe kui ka tõuke jõud. 4) Mida nimetatakse aine 1) faasiks 2) faasisiirdeks? – 1) Faas on aineolek, kus kõik tema molekulid on ühes olekus, näiteks tahke faas. Faase võib olla rohkem kui kolm. 1) Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. 5) Milliseid tahkeid aineid (tahkiseid) loetakse 1) kristallilisteks, 2)amorfseteks? – 1) Kristalliliste osakeste paigutus on väga korrapärane. Sulab ainult kindlal temperatuuril. 2) Amorfsete osakeste paigutus on korrapäratu ning neil pole kindlat sulamistemperatuuri. 6) Mis on aine 1) sulamine, 2) tahkumine, mis toimub aines nendes protsessides? – Sulamisel aseneb korrapärane paigutus korrapäratuga, ning tahkumisel vastupidi, korrapäratu muutub korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus
Energiatsoonid aatomis Eristatakse lubatud energiatsoone ja keelutsoone. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, aga keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on lahutatud omavahel keelutsoonidega. Probleem on selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et keelutsoonist üle hüpata ühest lubatud tsoonist teise. Selle põhjal eristataksegi metalle, pooljuhte ja dielektrikuid. Tahkiste struktuur · Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. · Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks (1eV = 1,6·10-19J)
rahvusvahelise Standardiseerimis Organisatsiooni norme - "ISO", vene riiklikke standardeid - "GOST" - Gosutarstvennõe Standart Soomes "SFS" - Soumen Finlandian Standard, Rootsis "SS" - Svensca Standard jt. Materjaliopetuse kursuse omandamise järel peab õpilane oskama määrata materjali liiki ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt
a. ABS emulsioon b. PVC suspensioon c. PET massis d. PP gaasifaasis keevas kihis 6. Milline tunnus iseloomustab anioonnset ahelakasvupolümerisatsiooni võrreldes vabaradikaalsega. a. Toimub lahustis/emulsioonis b. Aeglasem/kiirem c. Lai MMJ/kitsas MMJ d. Elavad/lõpetatud ahelaga polümeerid e. Juhuslikud/plokk-kopolümeerid f. Teleheelsed/funktsionaliseerimata polümeerid 7. Liigitage järgmised plastid kristallilisteks ja amorfsetaks. a. PA Krist. b. PS Amorfne c. PMMA Amorfne d. HDPE Krist. e. PVAC Amorfne f. PP Krist. g. POM Krist. h. PC Amorfne 8. Moodusatge sobivad paarid. a. Klaasistumistempeeratuur amorfne termoplast b. Sulamistemperatuur kristalliline termoplast c. Pehmenemistemperatuur (VST) kahanemine vormimisel d. Läbipaindetemperatuur (HDT) toote kandevõime e
Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkistite struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks
Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega. Kehi, mille aatomitel on kindel paigutus ehk ruumvõre nimetatakse kristallilisteks kehadeks. Kindla paigutusega aatomite gruppe nimetatakse kristallideks. Kristalli aatomite ühendamisel kujuteldavate sirgetega saadud võretaolist moodustist nimetatakse Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus, elektrijuhtivus. Erandiks on metallid, mis omades kristallvõre, ei ole anisotroopsed.
Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks
Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks
a. Tahketeks nim. aineid, mis omavad kindlat iseseisvat kuju ja ruumala. Tahkistes seovad molekule tugevad jõud, nii et molekulid saavad üksnes võnkuda ümber tasakaaluasendi ja pole suutelised ümber paigutuma. b. Tahkiste omadused on määratud aine keemilise koostise ja sisestruktuuriga. Viimase põhjal jagunevad ained amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed (soojus juhtivus, tugevus jm.) ning neil puudub kindel tahkumistemperatuur. Amorfsed ained hanguvad.. Kristallilistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur, füüsikalised omadused on tulenevalt kristalli siseehituse eripärast anisotroopsed. c. Efektiivne tihedus näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles olevad poorid)
(met-d, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemp-d; füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesugune füüsikal omad olemasolu sõltumata suunast) Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on võimalik viia ühest olekust teise; ühe ja sama aine kristallilise ja amorfse vormi keemil omad võivad olla erinevad (amorfne hõbe lahustub vees); amorfsed ained kristallilisteks sulami ülikiire jahutus. Homogeensus segu või süsteemi mistahes osas on keemil koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemil koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Temp mõju temp tõstmisel osad tahked ained: *lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse; *ainult vedelasse
(met-d, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemp-d; füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesugune füüsikal omad olemasolu sõltumata suunast) Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on võimalik viia ühest olekust teise; ühe ja sama aine kristallilise ja amorfse vormi keemil omad võivad olla erinevad (amorfne hõbe lahustub vees); amorfsed ained kristallilisteks sulami ülikiire jahutus. Homogeensus segu või süsteemi mistahes osas on keemil koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemil koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1µm Temp mõju temp tõstmisel osad tahked ained: *lähevad üle
tahkumistemperatuurid; füüsikalised omadused on isotroopsed; amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab aja jooksul raskusjõu tõttu oma kuju, nt pigi, mis pinnal seistes muutub ajapikku lamedaks Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on võimalik viia ühest olekust teise; ühe ja sama aine kristallilise ja amorfse vormi keemilised omad võivad olla erinevad (amorfne hõbe lahustub vees). Amorfsed ained muutuvad kristallilisteks sulami ülikiirel jahutusel. Homogeensus segu või süsteemi mistahes osas on keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Käitumise seaduspärasused: Temperatuur temperatuuri tõstmisel tahked ained kas lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse, ainult vedelasse olekusse, ei saa üle
Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast). Leidub ka materjale, mis on osalt amorfsed ja osalt kristallstruktuuriga klaasjad materjalid. Tegu on ainetega, mis võivad minna amorfsest olekust üle kristalsele, seda kristalliseerumisprotsessi tulemusena. (amorfne hõbe lahustub vees). Amorfsed ained muutuvad kristallilisteks sulami ülikiirel jahutusel.. Tegelik tihedus keha massi suhe tema mahtu (koos pooridega) Efektiivne tihedus on sellise aine tegelik tihedus, millel puuduvad poorid. See määratakse pulbri massi jagamisel pulbri mahuga. Tahked ained ja materjalid võivad olla: homogeensed segu või süsteemi mistahes osas on keemiline koostis ja struktuur ühesugune; heterogeensed segu või süsteem koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest homogeensest osast (faasist)
annaabi.ee 
