dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt mesogeenideks. Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid: Vedelkristalliks muundumine toimub lahuses konsentratsiooni muutudes. Termotroopsed vk. Kalamiitne (Calamitic) · Nemaatiline (Nematic)- suhteliselt madala viskoossusega vedelik · Kolesteeriline (Cholesteric) · Smektiline (Smectic)- kõrge viskoossusega
destillatsioonil. Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega,
· Sulamine--faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. · Suletud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. · Tahke aine--aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk. · Tahkumine ehk kristalliseerumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. · Tahkis--aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Nimetatakse ka kristalliliseks aineks. · Tasakaaluolek--makrokäsitluse olek, kuhu suletud süsteem jõuab iseeneslikult. Tasakaaluolek on kõikide suletud süsteemide lõppolek.Mikrokäsitluses suurima tõenäosusega olek suletud süsteemis. · Tehniline atmosfäär--rõhu ühik 1 at = 0,981*105 Pa. · Termodünaamika--makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi.
Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes külmunud terakestest, mida ei ole võimalik silmaga eristada. Temperatuuri tõusuga ja udupiiskade üleminekuga uduvihmaks, moodustuva teralise härmatise tihedus suureneb ja ta läheb üle jäiteks. Seoses külma tugevnemisega ja tuule nõrgenemisega moodustuva teralise härmatise tihedus väheneb ja ta muutub kristalliliseks härmatiseks. Teralise härmatise ladestus võib tõusta ohtlike mõõtmeteni. Kristalliline härmatis (white frost) - valge sade, mis koosneb peene ehitusega jääkristallidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputamisel kergesti maha variseb. Tekib tavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine. Tekib veeauru sublimeerumisel, kui temperatuur on -11..-25°C. Mõningatel
Relatiivne õhuniiskus: p S rel = t 100% või S rel = t 100% ptk tk Relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhu veeauru sisaldus küllastunud olekust. Keskküttega toa õhuniiskus on talvel 20% või 30% Eestis on suvel 60% -70% Sublimatsioon tahkise aurustumine Härmatumine gaasi või auru muutumine tahkiseks Rekristallisatsioon kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks, Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika
Relatiivne õhuniiskus: pt S rel 100% või S rel t 100% ptk tk Relatiivne õhuniiskus – näitab, kui kaugel on õhu veeauru sisaldus küllastunud olekust. Keskküttega toa õhuniiskus on talvel 20% või 30% Eestis on suvel 60% -70% Sublimatsioon – tahkise aurustumine Härmatumine – gaasi või auru muutumine tahkiseks Rekristallisatsioon – kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks, Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v t liikumisel v v0 Kiirendus Kinemaatika a t
Veeauru hulk õhus määrab ära ilma/kliima Relatiivne õhuniiskus: pt S rel 100% või S rel t 100% ptk tk Relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhu veeauru sisaldus küllastunud olekust. Keskküttega toa õhuniiskus on talvel 20% või 30% Eestis on suvel 60% -70% Sublimatsioon tahkise aurustumine Härmatumine gaasi või auru muutumine tahkiseks Rekristallisatsioon kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks, Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v t liikumisel v v0 Kiirendus Kinemaatika a t
omaseid struktuure. 4.2. Ruumvõre ja ühikrakk (joonis 3.2). Tahke aine füüsikaline kristallstruktuur sõltub tema aatomite, ioonide või molekulide paigutusest ja keemilisest sidemest nende osakeste vahel. Kui aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis, siis tahke materjal omab kristallstruktuuri ja teda nimetatakse kristalliliseks materjaliks. Aatomite paigutust tahkes kehas võib kirjeldada esitades aatomid punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades. Sellist joontevõrku nimetatakse ruumivõreks (joonis 3.2) ja see moodustab võrepunktidest kolmemõõtmelise maatriksi. Iga võrepunkt ruumvõres omab ideaalse ümbruse. Ideaalses kristallis on võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas.
annaabi.ee 
