kuritegevust õhutav kui tagasihoidev, mistõttu oma tegevusega toovad nad ühiskonnale kahju, mitte kasu. · Pole vaja dramatiseerida kurjust, mida karistamisega ja kurjategija märgistamisega tahes-tahtmata tehakse. Tähtis on ära hoida ühiskonna lõhenemine kaheks vaenutsevaks pooleks - kurjategijateks ja mittekurjategijateks. 6 Klassivastuolud leidsid tee kriminoloogiasse läbi radikaal Richard Quinney ja tema raamatu ,,Kuritegevuse sotsiaalne reaalsus". Tema juhtis oma teoses tähelepanu sellele, et paljudele majanduslikult valitseva klassi üleastumistele vaadatakse lihtsalt läbi sõrmede. Tema ja paljude radikaalsete kriminoloogide teeneks võib lugeda nö. poliitiliselt tundlike probleemide avalikustamist. See on kutsunud ja kutsub ka edaspidi esile võimukandjate meelepaha, kuid tagab ühtlasi teaduse sõltumise päevapoliitilistest huvidest.
- Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv - 20. sajandi teise poole USA vs Soome - Leebuse-hüpotees - Naiste kuritegevus on enamasti varjatud - Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine - Kontrolliteooria rakendamine - Naiste sotsiaalne ja moraalne valmisolek kuritegudeks on meestega samaväärne - Nõrgem sotsiaalne kontroll tõstab naiste kuritegevust Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn. Traditsioonilised teooriad Võimu ja kontrolliga seotud hüpoteesid - Naised on vähem mõjutatud materiaalsele edule suunatud väärtustest - Naised on vähem mõjutatud hälbivatest eakaaslastest - Naistel on tugevamad sotsiaalsed sidemed - Naiste üle on tugevam sotsiaalne kontroll - Naised satuvad vähem kuritegelikesse jõukudesse Steffensmeier, D., Allan, E. (1996)
Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi kinnipidamisasutuste rajamine ohtlike kurjategijate jaoks nagu on seda tehtud enamikes riikides, kus on lisaks süül põhinevale karistusele võetud kasutusele ka mittekaristuslik sunnivahend. 36 Saar, J. Karistusjärgne kinnipidamine ja Eesti kriminaalpoliitika. Juridica 2009 nr 2, lk 120. 37 Laine, M Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn: Eesti Riigikaitseakadeemia, 1997, lk 131. 38 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Õigusteabe AS, 1997. 15 Näiteks Austraalia osariikide vanglates on kasutusel sex offender treatment programs, mida viiakse läbi seal viibivate raskeid seksuaalkuritegusid toimepannuid isikute suhtes, kellele on
2. Vene Konstruktivism ja fotograafia. Aleksandr Rodschenko Kunst algab sealt, kus lõpeb fotograafia.- Hermann von Helmholtz.Sellest hetkest on maalikunst SURNUD! Paul Delaroche Seoses fotograafiaga hakkas tihenema kommunikatsioon- toimub suur linnastumine, ajakirjanduse laine. Pildistati ka palju ,,teistsuguseid" rahvaid- indiaanlasi, neegreid, lumeinimesi jne.Fotograafia laienes ka kriminoloogiasse, militaariasse. Modernsus fotograafias:Fotograafia moodne vahend, kaamera ja aparaat uus- käsitöö iganenud,fotograafia spetsiifika läbitöötamine--uued rakursid, fookusest väljasolemine jne. Vene modernism fotograafias riik= moderne eksperiment Oli ühisomand,üldine võrdsus(kõik inimesed on võrdsed),multikultuurne, 1/6 planeedist, tööstuse kultus- konstrueerimine, ehitamine, rasketööstus, metallitööstus. ,,Inimene on koos masinaga tugev"
- tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase - elanikkonna tihedus - toitumus praegu on raskem seoseid leida. Võib-olla toiduabiga seotud. - alkoholi ja narkootikumide kasutamine seonduvad ka sellega, milline õiguslik reziim nende kättesaadavusel on. - haridus - majandus pigem on olulised muutused. - religioon Hetkel väga tugevasti arutluse all. - perekonnaseis jne. Enrico Ferri 1856 1929: Itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane. Kui Lombroso tuli bioloogilisse kriminoloogiasse arstiteaduse poolelt, siis Ferri oli jurist ja tema mõtted on seotud rohkem süsteemi otsimisega. Ferri faktorid: - füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne) - antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid) - sotsiaalsed faktorid Ferri oma hilisemates töödes enam füüsikalistest faktoritest ei räägi. Ferri antropoloogilised faktorid: - sotisaalse kaitse vahendid (social defence) - isiku ühiskonnaohtlik seisund
- kriminoloid epileptoidid, kellel on nõrgem haigus ja kurjategijad on lihtsalt nõrgad isiksused, kes sooritavad kuritegusid olukorra tõttu - harjumuslikud kurjategijad süstemaatiline rikkumine, tegevusala neile (vargus, pettus, süütamine, võltsimine, väljapressimine jne) - epileptoidsed kurjategijad kannatavad epilepsia all. Lombroso vaatles väga palju erinevaid kuritegusid ja nende tekke põhjusi. Algselt tuli ta kriminoloogiasse meditsiini poole pealt ja pakkus välja bioloogilised seletused, aga mida enam ta kuritegevusega tegeles, seda rohkem hakkas ta omaks võtma, et kuritegevusel on kindlasti ka palju mitmeid muid, sh ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjuseid. Hoolimata tema paludest ekslikest seisukohtadest ei ole võimalik mitte näha Lombroso positiivset rolli kriminoloogia ajaloos. Ta oli üheks esimeseks praktikuks, kes süstemaatiliselt püüdis kurjategijaid empiiriliselt uurida
Teatud märgistamine toimub alati. Märk omab toimet, sh. nii väline kui ka sisemine märk. Märgistamisel tuleb arvesse võtta kriminaalpoliitikat, et sellega mitte liialdada ja näha ette märgistamise tagajärgi. Kirjandus: 1. D. Black. The Behaviour of Law. N.Y., 1976, pp 105-121. 2. S. Kaugia. Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi. - Tartu, 2000. 3. M. Laine. Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn, 1997. 4. Law and Society. Ed. By C.M. Campbell. Oxford, 1979, pp 195-228. 5. E. Raska. Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsioonisotsioloogiasse. Tartu, 2004, lk 107-125. 6. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 7. J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tartu, 1997, lk 81 jj. 8. The Sociology of Law. Ed. By W.M. Evan. London, 1980, pp 60-69. Lekt S. Kaugia 03
annaabi.ee 
