Filosoofide hulgas Wittgenstein ja Kierkegaard, kirjanike seas näiteks Pavese ja Hemingway, kes mõlemad valisid enesetapu. Poeetidel ja kirjanikel esineb eriti palju vaimseid häireid, peamiselt depressiivseid. Eestlastegi seas on omad kurvad kujud nagu Liiv ja Viiding. Tundub, nagu võikski hästi kirjutada vaid see, kellele paistab melanhoolia must päike. Elu viivad edasi hullud Hullu geeniuse imago tuline pooldaja eelmisel sajandil oli itaalia psühhiaater ja kriminalist Cesare Lombroso. Ta tõi oma väite kinnituseks terveid suguvõsasid andekaid kuutõbiseid. Lombroso ei olnud esimene, kes märkas loominguvõime seost vaimuhaigustega. Ei ole selge, kas «Problemata XXX» rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi kirjutas Aristoteles ise või mõni tema õpilastest. Igatahes on selles tõstatatud küsimus, miks silmapaistvad inimesed kalduvad melanhooliasse. Musta sapi (kr melas `must' + chole `sapp') liig kehas tähendas tollal vaimset
Protsessuaalses mõttes on nende staatused erinevad, kuna eriteaduste rakenduseesmärgid on spetsialistil ja eksperdil täiesti erinevad. Eksperdi ülesanne on teha oma eriteadmiste alusel uute kohtulike tõenditena kasutatavaid järeldusi. Ta on uue kohtuliku tõendi isikuline allikas. Spetsialist: uurijal on õigus kutsuda uurimistoimingutes osa võtma spetsialisti, kes on uurimistoimingute teostamisel uurija abiline ning täidab tema poolt antud ülesandeid. Uurimistoimingute ajal kriminalist aitab koguda asitõendeid (nt avastab sõrmejälgi), võtab võrdlusmaterjale (nt sõrmejäljed kahtlusaluselt), kuid ei anna neile hinnanguid. Kohtueksperdi tööd reguleerivad kaks õigusakti: · Kriminaalmenetluse seadustik (vastu võetud 2003, jõustus 01.07.2004) · Kohtuekspertiisi seadus (vastu võetud 2001, jõustus 01.01.2002) Mõlemad aktid rõhutavad, et ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi.
Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloogia on interdistsiplinaarne teadus. Ükski teadusharu ei ole kasvanud nii rasketes tingimustes. Pioneerid seksuoloogia teadusliku uurimuse vallas: - Richard von Kraff-Ebing (1840-1902) erialalt neuroloog, psühhiaater, kriminalist, töötas politseis. Temast saab alguse teaduslik lähenemine seksuoloogiale. Kirjutas oma raamatu 1886. aastal ladina keeles, et tavalugeja seda lugeda ei saaks. Raamatutes kirjeldas seksuaalhälbeid (masohhism, sadism, fetisism). Arvas, et masturbatsioon blokeerib normaalse erootilise elamuse. Masturbeerijad muutuvad hiljem impotentideks. Homoseksuaalsust pidas psüühiliseks häireks, arvas, et see on kaasa sündinud. Sugufunktsioonid
kõnelda, vaid seda peab ainult looma näiteks selles ei kirjeldata erinevaid asju, vaid neid luuakse. Küberruumi ja üldse kunstlikku keskkonda on nimetatud ajaloos ,,psühhootiliseks ruumiks". Sellises ,,ruumis" ei ole enam piiri reaalsuse ja soovunelmate vahel. ,,Püünises" sulandatakse ühte omavahel terapeudi ja patsiendi teadvused. Kuid kui patsiendiks osutub sarimõrvar, siis selline protseduur tekitab põnevust. Seepärast liitub nendega kriminalist. ,,Teises maailmas" toimuv mõjutab suuresti reaalse inimese meelelist seisundit. Näiteks mittetegelikuses toimuvad jubedad sündmused sunnivad inimest hirmunult üles ärkama. ,,Nupule" vajutades pöördub tegelane tegelik- kusesse tagasi. ,,Nupp" ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu ,,nupuni"
kõnelda, vaid seda peab ainult looma näiteks selles ei kirjeldata erinevaid asju, vaid neid luuakse. Küberruumi ja üldse kunstlikku keskkonda on nimetatud ajaloos ,,psühhootiliseks ruumiks". Sellises ,,ruumis" ei ole enam piiri reaalsuse ja soovunelmate vahel. ,,Püünises" sulandatakse ühte omavahel terapeudi ja patsiendi teadvused. Kuid kui patsiendiks osutub sarimõrvar, siis selline protseduur tekitab põnevust. Seepärast liitub nendega kriminalist. ,,Teises maailmas" toimuv mõjutab suuresti reaalse inimese meelelist seisundit. Näiteks mittetegelikuses toimuvad jubedad sündmused sunnivad inimest hirmunult üles ärkama. ,,Nupule" vajutades pöördub tegelane tegelik- kusesse tagasi. ,,Nupp" ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu ,,nupuni"
kõnelda, vaid seda peab ainult looma – näiteks selles ei kirjeldata erinevaid asju, vaid neid luuakse. Küberruumi ja üldse kunstlikku keskkonda on nimetatud ajaloos „psühhootiliseks ruumiks“. Sellises „ruumis“ ei ole enam piiri reaalsuse ja soovunelmate vahel. „Püünises“ sulandatakse ühte omavahel terapeudi ja patsiendi teadvused. Kuid kui patsiendiks osutub sarimõrvar, siis selline protseduur tekitab põnevust. Seepärast liitub nendega kriminalist. „Teises maailmas“ toimuv mõjutab suuresti reaalse inimese meelelist seisundit. Näiteks mittetegelikuses toimuvad jubedad sündmused sunnivad inimest hirmunult üles ärkama. „Nupule“ vajutades pöördub tegelane tegelik- kusesse tagasi. „Nupp“ ise asub tegelase käeseljal, mis kujutab endast elektroonilist punkti. Kuid filmis tuleb ette ka selliseid situatsioone, mille korral on tegelase käed kinni ega saa või ei ulatu „nupuni“