Seadustiku autoriks oli CCC autor Johann Freiherr von Schwarzenberg kes koostas selle reformimeelse peapiiskop Georg III nimel. On kindel, et von Schwarzenberg ei kirjutanud seda seadustikku üksi. Samas on selge, et ta ilmselgelt juhtis seadustikku koostavate ekspertide rühma. Bambergensise eriliseks tunnuseks on väga põhjalik protsessinormide käsitlus, mis oli oma olemuselt väga keeruline, kuid põhjalik ning mida ei olnud nähtud enne üheski Saksamaa kriminaalseadustikus. Samuti oli keelatud süüdimõistmine üksnes kaudsete tõendite baasil. Kriminaalseadustik koostati Itaalia juristide kooli (Rooma kanoonilise õiguse) vaimus ja seda peetakse Saksamaa kriminaalõiguse arengu tähtsaks verstapostiks. Bambergensise eesmärk oli ühtlustada kogu riigis kohtunike ja kohtu kaasistujate tööd ja töö aluseid, ohjeldada kohtu omavoli ja olla käsiraamatuks vähem õpetust saanud kohtunikele.
ühiskondlike suhete sfäärides tema ühiskondlikke, majanduslikke või isiklikke võimalusi piiravalt. 56. Juriidilist vastutust liigitatakse: 1. sõltult juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus haldusvastutus 2. sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus. Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest tsiviilvastutus: füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviilõiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega
Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab otsustama, kuid üht ja teist süütegu sõnastada, et see oleks arusaadav, selge jne. ta otsustab selle üle, mida kriminaliseerida ja mida dekliminariseerida (tagasiulatav jõud)? Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks. Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on institutsionaliseerutud kriminaalseaduses. Harukondlikes seadustikus võivad olla ka ettenähtud väärteod. Nt. liiklusseaduse tagalõpus on rida väärtegude koosseisuks. Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse. Osa seadustest on karistusõiguslikud, aga osal on karistusõiguslik tähendus (nt. PS § 12, § 18 lg 2 ütleb, et on keelatud, kuid see realiseerub läbi teiste karistusõiguslike seaduste, nt
mida võib kohaldada neid tegusid toime pandud isikute suhtes. Karistuse konkreetsed normid on sätestatud karistuse seaduses ning seadustikes. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistavad teod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures ei tohi mitte kedagi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud: selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Seadusel, mis
endi tegevusega. Altkäemaksu andmise, vahendamise või võtmise korral ei ole aga kahjustatav õigushüve mitte ainult riigivõimu funktsioneerimine üldse, vaid eelkõige riigivõimu õiguspärasus, ausus, usaldusväärsus ja äraostmatus. Nii altkäemaksu andev kui ka võttev isik moonutavad riigi tahet, allutavad selle tasu eest enda huvidele.31 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt Altkäemaksu võtmise ja andmise koosseisud on kriminaalseadustikus paigutatud ametialaste süütegude peatükki aususe kohustuse rikkumise jakku. See on roomaõiguslik käsitlus. Sellise paigutuse alus on tõsiasi, et üks nimetatud kahest deliktist, altkäemaksu võtmine, on ametialane kuritegu (pandud toime ametiisiku poolt). Seega on põhidelikt altkäemaksu võtmine. Nagu öeldud, avaldub selles roomaõiguslik käsitlus. Võimalik oleks
valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistatavad teod - muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Üksnes nende juhul näeb seadus ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu - on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo (tegevus või tegevusetus) kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist.
annaabi.ee 
