Aga selle poolt olen ma ainult siis kui tegu on mõrva või piinamisega, väärkohtlemise või ärakasutamisega, ühe sõnaga öeldes kuriteoga. Nagu eelnevalt juba nimetasin siis kurjategija saab õiglase karistuse, selle, mille ta on ära teeninud. Aga on veel põhjuseid. Vanglad on ju niigi ülerahavastatud. Paljud inimesed ootavad oma karistusaega juba piemat aega, et vabaneks mõni kohta vangalas. Tänu ülerahvastatusele ka lastakse kurjategijaid varem vanglast välja. Kui kriminaalkuriteo toimepannutele määrata surmanuhtlus, siis meie ühiskond muutub palju paremaks. Inimestel on kindlustunne, et ta ei saa kunagi enam ühtki kuritegu toime panna. Keegi ei pea enam tema tegude tagajärjel kannatama . Siin kohal saavad muidugi paljud vastu väita, et on ju ka olemas eluaegne vanglakaristus. Jah, kuid meie, tulevased ja meie vanemad , praaegused maksumaksjad, peavad neid kriminaale üleval. Meie maksame nende toidu ja muudu kulude eest. See ei ole õiglane ühiskonna suhtes
Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut : 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust
Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut: 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja
16. sajandi Saksamaal ja ka mujal Euroopas, kus kriminaalõigus polnud nii arenenud kehtisid teised põhimõtted. Samas oli just CCC see, kes mõningal määral pehmendas 11 inkvisitsioonimeetodeid. Toonane kohtupraktika enne CCC-t oli oma tegemistes brutaalne kuna suuremas osas Euroopas tugines see tõendite kogumisel kohtulikule piinamisele. Riigiametnike poolt piinamise läbi kriminaalkuriteo või mõnes muus õõnestavas teos toime panemises kahtlustatavatelt isikutelt tunnistuste saamine on toimunud juba varajastest aegadest. Kohtupidamine Rooma kanoonilises kohtuprotsessis oli kohtunike juhtida. Need juristid, kelleks oli väikesearvuline õigusteadust õppinud eliit, võimutsesid ja pidasid kohut erinevalt näiteks Inglismaa süsteemist, ilma kohtukaasistujateta. On selge, et piinamise aluseks oli Rooma kanoonilises õiguses juurdunud tõendamise printsiip. 16 saj. mil algas
materiaalõiguse normid ja protsessuaalõiguse ehk menetlusnormid. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse õigusharu regularities üldobjektiks ja esemeks kriminaalkuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide juriidiline laad, funktsioonid, pädevus ja vastutus. Kriminaalpoliitika põhisisuks on: ¤ kuriteo avastamise vältimatus; ¤ kohtueelse ning kohtuliku õiguspärase arutamise vältimatus; ¤ tegeliku süüdlase tuvastamise vältimatus; ¤ õiguspärase kohtulahendi mõistmise vältimatus; ¤ karistuse täideviimise vältimatus. Tsiviilõigus (eraõigus)
- arvestavad haavatavate isikute, sh lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ning et meetmed tehakse neile millise isiku poolt lapse õhutamine lõikes 1 nimetatud akti sooritamisele ei vähendaks selle isiku kättesaadavaks. krimvastutust niisuguste tegude kordasaatmise eest. 4 Teenuste osutamine ei sõltu ohvri valmisolekust süüdistust esitada või kurjategija vastu tunnistusi anda. 43 Kriminaalkuriteo kohaldamine- Konventsiooniga sätestatud kuriteod kehtivad sõltumata ohvri ja 5 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid konsulaar- ja muu kaitse osutamiseks oma riigi kurjategija omavahelistest suhetest. kodanikele ja teistele ohvritele, kellel on õigus sellisele kaitsele kooskõlas rahvusvahelisest õigusest 44 Jurisdiktsioon- et kehtestada jurisdiktsioon mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud tulenevate kohustustega
reglementeerima. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine. Eesmärgiks on: igaüks, kes on toime pannud kuriteo, peab saama õiglase karistuse ning et kedagi ei tohi võtta süütuna kriminaalvastutusele ega mõista süüdi. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse õigusharu reguleerimise üldobjektiks ja esemeks kriminaalkuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide (kriminaalmenetluse osalised) juriidiline laad, funktsioonid, pädevus ja vastutus. Analoogiliselt tekkisid ka tsiviilprotsessiõigus ja haldusprotsessiõigus oma vastavates seostes materiaalõiguse harudega - tsiviilõigusega ning haldus(vastutuse)õigusega. Õigusharude süsteemi võiks nii üles ehitada, et kriminaalõigus ja kriminaalprotsess kuuluvad
annaabi.ee 
