asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks). (Teistmist lubavad asjaolud on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut
asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks). (Teistmist lubavad asjaolud on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut
avaldatud seadused. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ning PS § 104 näeb ette juhud, mille esinemisel peab seadus olema vastu võetud Riigikogu koosseisu poolthäälteenamusega. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon võeti vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadusega, mis avaldati Riigi Teatajas 14.07.2009. See jõustus 24.07.2009. Kuna nimetatud seadus sisaldas ka sätteid kriminaalkohtumenetluse muutmise kohta, pidi järgima ka PS §-i 104 nõudeid. Seadus võeti vastu Riigikogus 66 poolthäälega.47 PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. See norm sätestab õigusselguse põhimõtte. Viimane nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt 42 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 1. 43 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19
Kui on aga retsidiiv ja osalist või täielikult on kantud karistus, siis saab ka liituda karistusi ja maksimumpiiriks on teo liigi maksimum (vangistus eluaegne, alaealiste korral rahaline karistus 200 päevamäära või vangistus 10 aastat). Kui on juriidiline retsidiiv on piiriks liigi rakseim karistus. Kui õiguslik retsidiiv, siis tegude eest raskema karistuse ülemmäär. Seda karistust võivad pöörduda reaalselt täitmiseks. Selleks on kriminaalkohtumenetluse seadustik. Kui on tegu väärtegudega, siis on suhtumine erinev (vastutab on ainult isiklik toimepanija). Iga väärteo eest kantakse eraldi karistus. Pole oluline tahtlikus. Avaliku korra rikkumine (ebasündsus avalikus kohas, rahu rikkumine, vägivald jne): need teod on eraldi ka kvalifitseeritud, kui on avalikus häiritud, siis saab selle puhul kohaldada avaliku korra §. Oluline, mille vastu oli see suunatud. Kui on tegu osavõtu või kihutamisega (kaasaitaja) ehk kuriteoga...?
teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega. Vanema põlvkonna juristid võib-olla mäletavad veel nõukogude õiguse süsteemis palju aastaid väldanud käsituste lahknevust selles, mis on haldusprotsess - see teoreetiline vaidlus võib evida sotsiaalse mälu kaudu mõningast järelmõju praegugi. Oli kaks erinevat käsitlust: 1) haldusprotsessi laiemas mõttes käsitati kõigi võimalike menetluslike toimingutega
Kokkuleppemenetlus on PRO menetluse vahend ( asub kolmnurga all, VL ja ÕKR vahel) Nõukogude riik oli täisti PROaktiivne. Eesti kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus. Võistlev kohtumenetlus mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud, ja neid kommenteerida. Tänapäeval ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid. Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks. Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev. Kellest kohus koosneb
annaabi.ee 
