eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju.
Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain 5 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Spain 3 Tsiviilkohtud arutavad asju, mis ei ole selgesõnaliselt määratud mõnele teisele kohtule, neid võib nimetada üld- ehk tavakohtuteks. Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju. Halduskohtud tegelevad riigiasutuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega ja nende vastu esitatud varalise vastutusega seotud kaebustega. Sotsiaalasjade kohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töötaja ja tööandja töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused, kollektiivläbirääkimised, sotsiaalkaitsega seotud kaebused ja riigi vastu esitatud kaebused, kui riik on tööseaduste kohaselt vastutav.
Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis- > pidurdada väljaränne > võõrtööjõu sissetoomine > sündimuse suurendamine !!! igasse noorperre 2-3 last, et tagada jätkusuutlikkus ja püsimajäämine KOHUS Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtu liigid:->Mandri-Euroopa- kohtunikud nim ametisse valitsuse poolt, kohtunik peab omama õigusalast ülikooliharidust. jaotus- kriminaalkohtud,tsiviilkohtud ja halduskohtud ->Anglo-Ameerika-ühtne, tipneb ülemkohtuga, kohtunikud valitakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ->Šariaat Kohtusüsteemi funktsioonid-> seaduste põhiseaduslik järelevalve ->erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli täitmine ->kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja tasakaalustamine VÕIM JAGUNEB KAHEKS- ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS -
III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud Kuriteod Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium) Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum), riigivara omastamine (peculatus) Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum), valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis)
b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega.
2.3. Kohtud võivad olla funktsiooni kestuse (järjepidevuse) alusel: >korralised > üld- ja erikohtud (vt kohtukolleegiumid) >erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal; Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?) halduskohtud rahukohtud (lepituskohtud) 2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel: territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud
õigused võrreldes mõne teise riigiasutuse või eraisiku / firmaga). Kohtustruktuurid Enamikel poliitilisest süsteemist on kindlel õigusemõistmise struktuur (kohtud ja nende töötajad), kes otsustavad kas ühiskonna seadusi on rikutud ja missugused sanktsioonid tuleb rikkuja suhtes kasutusele võtta. Tavaliselt on kasutusel hierarhiline kohtusüsteem (madalama ja kõrgema astme kohtud) , erinevad kohtuharud (Näit: tsiviil ja kriminaalkohtud) võivad olla ka eraldatud. Iga kohtusüsteem on oma eksisteerimise tagamiseks poliitikast sõltuv. Tavaliselt kohus toetab valitsejate tegevust ja väga harva astub nende tahtele vastu Kohus on siiski suhteliselt iseseisev, kui tal on olemas taasülevaatuse õigus (judical review) kohtusüsteem võib vaidlustada ja tagasi saata poliitilisi otsuseid .(10% riikidest) Lõplik otsus ei sõltu siiski kohtust. Kohust peetakse vaid pisut enamaks, kui täidesaatva
annaabi.ee 
