funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kriminaalkaristusega, ilma et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga (vrd ATS § 75 lg 9). Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole
kasutamist kurjategijate suhtes ajal, kui nad kannavad vabadusekaotuslikku karistust. Korduvalt on väidetud, et kuna karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, ei saa seda meedet pidada karistuseks, vaid selle sisu on mittekaristuslik. Sellise lähenemise pooldajad väidavad, et kriminaalkorras karistamine baseerub süüdimõistmisel kuriteo eest. Karistusjärgne kinni- pidamine baseerub tulevaste kuritegude prognoosil, mistõttu pole tegemist kriminaalkaristusega.*8 Just niisuguse argumentatsiooniga on püütud vastata kriitikale karistusjärgse kinnipidamise kui sanktsiooni pihta, et seeläbi tõrjuda rohkeid ja kaalukaid argumente selle vastu. Ka Eesti seadusetäienduste eesmärgina on seletuskirjas toodud korduvate kuritegude toimepanemise vähendamine ja sel viisil ühiskonna turvalisuse suurendamine*9 , mis on kahtlemata olulised kriminaalpoliitilised eesmärgid. Kas aga turvalisuse
teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. 13. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
on kirjas Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 77'). Kui üks riik on isiku õigeks mõistnud, siis ei saa see veel iseenesest takistada teise riigi poolt sama isiku samas asjas kohtu alla andmist. Ühe riigi õiguskaitsesüsteemi ei saa takistada isiku kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. 13. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
22 sätestab PS § 22, millest tuleneb, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vahistamisel võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus. Sellest lähtuvalt on isiku suhtes, kes ei ole seaduses ettenähtud juhul ja korras kohtu poolt süüdi mõistetud, keelatud rakendada abinõusid, millel on kriminaalkaristusega sarnane mõju53. Huvide põrkuvus tuleneb samaaegsest avaliku võimu kohustusest tagada igaühe õigused ja vabadused, ühiskonna turvalisus, tabada õigusrikkujad, selgitada välja nende poolt toimepandu, tuua nad kohtu ette, kindlustada õigusemõistmine ning seejuures austada igaühe õigusi ja vabadusi54. Süütsuse presumptsiooni materiaalse põhisisu käsitlemisel tuleb esmalt tõdeda, et süüteomenetluste algupäraks on enim levinud arusaama kohaselt süüteokahtlus. See tähendab,
annaabi.ee 
