Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat. Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud.
jookseb nende juurde, hüppab käppadega laste peale ja lakub nägu. Paanikas lapsevanemad tormavad lapsi päästma ja üks isa lööb koerale kiviga vastu pead. Troll on alati lastega mänginud ja talle meeldivad lapsed kunagi pole ta lapsi hammustanud. ülesanne: Selgita mõisteid 6(12) vahetu oht ja näiv oht. 2) Kuni juunini 2008 olid Valitsusasutus on riigieelarvest finantseeritav täidesaatva kriminaalhooldusosakonnad maakohtute struktuuriüksused. riigivõimu teostamiseks moodustatud riigiasutus. Näites on 01.06.2008 KrHS § 5 lg 1 muudeti valitsusasutuseks vangla. ja sätestati: "Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks." KrHS Struktuuriüksus on asutuse väiksem osa, millel ei ole § 5 lg 4 sätestatakse: omaette eelarvet, ei ole organisatsiooniliselt iseseisev. "Teenistuslikku järelevalvet
Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör
funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille
funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille
annaabi.ee 
