...................................................................................... 5 1.3Sära juustesse........................................................................................................ 5 1.4Hooldatud jalad...................................................................................................... 6 2EMI KODULEHT: EESTI KOONDIS VÕIB LAHKUDA RIIAST PÜSTIPÄI...............................7 3M-SPORDI PEALIK JAGAS TÄNAKU TIIMIKAASLASE SUUNAS TERAVAID KRIITIKANOOLI................................................................................................................................8 4ANGELA MERKEL NÕUAB FACEBOOKILT RASSISTLIKE KOMMENTAARIDE VASTU VÕITLEMIST......................................................................................................................................9 5JÄRJEKORDNE PROTEST LÜKKAB UGALA EHITUST VEEL EDASI..................................11 5.1Puuduv tööaasta...........................................
tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud. Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena. Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad, kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides, nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada.
kodumaad väisavad võrad. Eesti keeles on see sõna laiema tähendusega ja kehtib ka ränduri kohta, kes kardab võõraid, kellega ta oma reisidel kokku puutub, mis kui mõtlema hakata on natuke veides, sest kui ta põlgab võõraid, siis miks, taevas hoia, ta ülepea kodunt lahkus? Mida nad endast arvavad Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses iseendast. Kreeklane, kes räägib teisele kreeklastest, pillub pahatihti keevalisi kriitikanooli ja lausa sõimusõnu oma kaasmaalaste käitumise aadressil ühes või teises olukorras. Tema semud vaatavad ta arvamusavaldustele rohkete peanoogutuste, nõusolekut väljendavate asjakohaste vandesõnade ja veelgi halvustavamate märkustega. Kuid häda tollele õnnetule võõramaalasele, kes võib juhtumisi mõista anda, nagu poleks kreeklased rahvana "maasool". Needsamad kreeklased, kes hetk tagasi suhtusid
seisusest, inimene rahva seast – küürakas narr Rigoletto; “Il trovatore”/ “Trubaduur” (1853), mille Verdi tahtis nimetada “Azuncena” järgi, kes helilooja arvates oli peategelane – vaene mustlasnaine ning kõigi aegade üks enimesitatud oopereid “La Traviata” (1853), mille peategelaseks on – küll kõrgseltskonna, aga siiski – kurtisaan. Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem
Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Grotesk on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid vastandnähtuseid koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku. Tuintuim grotestkne teos on Dante Alighieri, Jumalik komöödia. Renessanssi aja kõige silmanähtavam näide narruse kiitusest on Erasmuse "Narruse kiitus", mis heidab kriitikanooli nii kiriku kui ka tema liitlaste poole naerdes välja elukauged slolastika ja dogmad. Naer ja narrus olid viisid, kuidas oma mõtteid vabalt avaldada ilma, et oleks pidanud kartma repressioone. Naer on parem kui nutt. Montaigne oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" mis pani aluse esseekirjandusele. Montaigne ütles, et tõde ja vale on relatiivsed.
Metalli sulatama sunniti kõiki alates tudengitest ning lõpetades koduperenaistega. Selleks ehitati riigi peale laiali sulatusahjud (need ahjud olid suht algelised). Tööd tehtid loosungi järgi “Kolm aastat visa tööd - kümme tuhat aastat heaolu.” Kolme aastapärast puhkes riigis näljahäda. Miljoneid tonne madalkvaliteet rauda läks raisku ning roostetasid, mida keegi ei eriti ei vajanud. Süür hüpe kukkus läbi Selle tagajärjel hakati otsima süüdlasi. Kriitikanooli lasti isegi Mao kohta. Selleks, et Mao saaks võimul püsida, alustas ta ja tema lähimad lähikondlased 1965. aastal suurt poletaarset kultuurirevolutsiooni. Õppivatest tudengitest ja töölistest moodustusid mässajate rühmad. Loosungi all “Tuld staapide pihta!” vallutasid hungveipingid ja tsaofanid parteikomiteesid, võimuorganeid, ülikoole ja muid asutusi ning õiendasid arveid ametnike, õppejõudude ja teiste nede arvates liiga haritud hiinlastega. Maad haaras kaos ja vägivald.
koosseisus protestina Valgevene-suunalisele EL-i kriitikale Varssavi tippkohtumiselt. Samas leidis Valgevene liider A. Lukašenko, et riigi madalama taseme ametnikud peaksid ikkagi hoidma sidemeid EL-iga idapartnerluse alasele koostööle viidates, sest mine tea, kuidas koostöö muutliku meeleoluga Venemaaga tulevikus sujub. Taoline samm oli üsnagi ettenägelik, sest 2014. aastal okupeeris Venemaa Krimmi ja tungis Ida-Ukrainasse. Kõik see sundis Valgevenet taas läkitama teravaid kriitikanooli Moskva suunas, mis samas rõõmustas Brüsselit. Viimases otsustati piiranguid Valgevene suhtes järsult lõdvendada. Minskiga lepiti EL-i juhtivtasandil kokku, et peagi alustatakse Valgevenega dialoogi viimase kaasajastamiseks vajalikele reformidele kaasaitamisega ehk teisisõnu Valgevene Brüsselile suupäraseks tegemisega. Ka lubas Brüssel Minskile tehnoloogilist dialoogi kokkulepitud valdkondades, toetust kodanikuühiskonna väljaarendamiseks ja viisalihtsustuse läbirääkimiste
annaabi.ee 
