KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti. Kaaslastega suhtlemine oluline. . kritiika: L ei saa tk keelest aru, katsed polnud huvitavad lastele. VÕGOTSKI(keel-mõtlemise areng) keskkond = isik pidev interaktsioon Kriisietapid- stabiilsus vs kriis BRONFENBRENNER(ökoloogiline arengumudel) Arengut mõõte koos kk. Erinevad süsteemid. Igas oma reeglid, rollid. 0-2k sünnikriis = 2-1a stabiilsus MIKRO- esmane kk pere,kool,eakaaslased, naabrid
Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine
mingit mõju. pooldaja, eriti Kultuurilise arengu üldine liikumine toimub, sest on mida raskekujulisem on Uurimisobjektiks oli huvitatud oli geneetiline reegel. ebamugavustunne ja sisemine psüühiline hälve, seda psüühika ja õppimine. motoorika ja taju Kriisietapid inimese motivatsioon, ei ole uut infot varasemasse arengujärku see Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust. arengus, lähima arengu kuskile paigutada. ulatub. psühholoogiasse sisse tsoon. matemaatika. E. H. Erikson K. Z. Lorenz B. F
Prügikast on sümbol, pood on sümbol. Aga tähendus muutub olenevalt sellest, kuhu me ta asetame. Jaan valsineri näide: pudel ja teine pudel. Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine. Esimene eluaasta kriis seoses käima hakkamisega. Esimene kuni kolmas eluaasta stabiliseerumine. Kolmas eluaasta- eneseteadvuse ,,mina" läbimurre. Kolm kuni kuus stabiliseerumine. Kuues eluaasta kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED
sellist, mis on lapsele natuke raskem. Õppimine toimub läbi lähima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju, millega ta päris ise veel hakkama ei saa aga abistamisel tuleb toime. Seega on vaja last suunata alati veidi kõrgemale lapse konkreetsest arengutasemest. Võgotski rõhutab, et last ei tohiks jätta üksi, teda peaks stimuleerima ja abistama. Ta ka rõhutab, et konkreetset last tuleb hästi tunda, sest siis saab planeerida efektiivsemat õpetust. Kriisietapid inimese arengus- 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega
Algselt tekivad kogemused sotsiaalsel tasandil, seejärel muutuvad vaimseteks funktsioonideks!! LAT - lähima arengutsoon tuleks järgida sensitiivset perioodi ja õpetada inimest õigel hetkel -see on seotud ka huviga õppida, tahtega, eeldab õppija aktiivsust Oskab Vajab abi Ei saa Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne
teatud määral; emad, kes vahetasid strateegiaid, nende lapsed omandasid kõige kiiremini uusi oskuseid) Tuleb lapse huvi säilitada - motivatsioon; ülesanne peab olema konkreetselt ja lihtsalt lahti seletatud; ette näitamine peab olema lihtne, siis on sellel tulemust; tuua välja mingeid aspekte, mis aitaksid last ülesande täitmisel (näide: pane paber lauale); lapse frustreeritusele tuleb pöörata tähelepanu, tuleb toetada last, et tal jätkuks motivatsiooni Kriisietapid inimese arengus: 0.-2.eluaastat - sünnikriis 1.-3.eluaasta - stabiilsus 3.eluaasta - kriis; mina-areng 3.-6/7.eluaastat - stabiilsus 6/7.eluaastat - kriis; kooliminekuga seonduv kriis 7.-12.eluaastat - stabiilne 9.-13.eluaastat - murdekriis 13.-17.eluaastat - stabiilne 17.eluaastast alates põrkuvad ideaalid ja reaalsus Jaan Valsiner (1951-...) On uurinud palju kultuure ja nende erinevuseid
annaabi.ee 
