3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel. Ilm oli suviselt kuum ja päike paistis palavalt. Janet ei suutnud oma rõõmu varjata ega tahtnud laulmist lõpetada. Eelmisel aastal käisin saksa keele kursustel viis korda, aga siis jätsin pooleli. Poiss tõstis põidla üles - kõik oli korras. Artur, kes tahtis minna kinno ning urmas kes eelistas vaadata võrkpalli, vaidlesid
Aga ta lõpetas äkitselt norskamise ja hakkas unes rääkima. Ma hakkasin kartma, sest ta rääkis minuga, aga see pole olnud tema hääl. Siis ma jooksin ruttu ema tuppa, kuid minu õde jooksis mulle järgi ja karjus, et ta tapab mu ära, kui ta mu kätte saab. Ta nägu oli täiesti valge, silmad olid punased kui roosid ja ta keha oli üleni ära kratsitud ja verine. Ma jõudsin ema tuppa ja lõin ukse õe eest kinni. Ma ajasin ema kiiresti üles ja rääkisin temaga, aga minu õde kriipis ukse taga väga. Kuni äkki lõi õde ukse lahti ja ta oli täiesti tavaline, ainult ikka oli ta üleni verine ja kraapse täis. Me rääkisime temaga, puhastasime ta ära. Lõpuks ta küsis, mis temaga juhtus, sest ta ei mäletanud midagi. Me seletasime talle kõigest ja ta oli kohutavalt hirmul. Nii hakkas juhtuma see peaaegu iga öö, kuni me ei kannatanud seda enam välja ja tegime kõik, et seda niiõelda kummitust kätte saada. Mina arvasin, et see kummitus ei taha head ja ta
Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk, mis varsti hallikat voodilina puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö, kõik magasid. Linnas andsid valgust tänavalambid, mille kuma teedele varje heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid igavalt tee ääres ja lipud, mis olid teiselpool tänavat asuvate majade küljes, kiikusid aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja pesi ikka veel valget nägu sooja veega
välja punase raketi, tähendas see, et on halb ilm ja Reinhold võib teha üksinda tippuronimise, kuid kui rakett oli sinine, tähendas see, et ilm on ilus ja üles minnakse meeskonnaga. Õhtul kell 8 lasti õhku punane rakett, Reinhold lahkus varahommikul, ilma varustuseta, jättes Güntheri ja Bauri ette valmistama köisi esimesel 200-l meetril Couloiris. Günther, kes siiani oli alati olnud koos Reinholdiga, oli nüüd jäätud üksinda külmunud köitega. Miski kriipis teda seestpoolt ja ta pillas köied maha ning jooksis oma vennale järele. Günther jõudis Reinholdini, kuid ta oli läinud viimse piirini. Kell oli viis õhtul, kui nad tippu jõudsid ja umbes tunni pärast hakkasid nad taas alla tulema. Günther oli loid ja nõrkemas. Ärevuses Reinhold laskus aina rohkem madalamale. Raskete, heledate tähtede all küündis temperatuur kuni miinus 40 kraadini. Ja ainsaks katteks oli neil väikene tekk. Neil ei olnud ei vett ega toitu
Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk, mis varsti hallikat voodilina puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö, kõik magasid. Linnas andsid valgust tänavalambid, mille kuma teedele varje heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid igavalt tee ääres ja lipud, mis olid teiselpool tänavat asuvate majade küljes, kiikusid aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja
kulmu kortsutataks, kasvõi näiteks tänaval urineerimine (kui sa just naine pole). Ja pidutseda neile meeldib. Veel üks mu arust kõnekas tähelepanek, mis räägib nende sõbralikust loomusest nii mõndagi. Kord ühel karaoke-peol, jäin mõttesse kuulates noormeest, kel viisipidamisest vähimatki aimu polnud, kuid kes sellest hoolimata täiel rinnal andunult oma lemmiklaulu esitas ja kuigi tema mikrofonist võimendatud kakofoonia kõrva kriipis, ei tulnud kellelgi pähegi tema poole ühtki halvustavat ega kriitilist sõna visata - kõik hoopis plaksutasid tunnustavalt kui ta lauluga ühele poole sai. Tal polnud kordagi mõttessegi tulnud oma talendi puudumist häbeneda. Kodumaal poleks selline olukord võimalik, mõtlesin. Siin aga pole mõnitamine moes, isegi sõbralik nõõkimine mitte. Kui armas. Isegi sinne huumor väljendab nende siirust ja on vastupidine meile omasele sarkasmile ja irooniale,
Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..." poiss ei jõudnud enda lauset lõpetada, sest naine tegi seda tema eest:" ...surnud? Põhimõtteliselt on see nii, mu keha on surnud, aga mu
annaabi.ee 
