kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Väljas lõõmab juuli väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST
· "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas, mage mees, kes magnetiga, otsib mõistust puupeas. 6 RASKED AJAD Suvel, siis sulatab soojus, talvel, siis pakane piinab, sügisel pori on põlvini, kevadel armastus kõrvuni. Oi seda aegade raskust! KEVADE TUNNE Talv lõpeb siis, kui algab märts, kui rahvas kõnnib plärts ja plärts! KODU On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla
ja rääkisin. Ma tegin seda kaua. Mul oli tookord väga ilus hääl. *** su südamepuuris on vaikus ja tuhandeaastane lind ta oskab aga ei räägi sest ta armastab sind Ootamatu surm kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isaema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Ta kartis iga puhta mõtte puhul Ta kartis iga puhta mõtte puhul et äkki on ta vagatseja ning ta küsis igal võimalikul juhul kuskohas asub inimese hing ta kartis kõige rohkem hingerahu ta arvas et see pole inimlik mis rahmelduserööpasse ei mahu ta arvas nii et see on jumalik või loomalik või loomulik või jube kui miski sügav teda läbistas
kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast 9 TUNNELIS noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära
Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab alandlikkust, kuulekust, enese eitamist
koraiensis Pinus peuce, Pinus strobus, käbi saab ,,panna püsti" käbi ,,ei seisa püsti" Võrsed: Tihedalt karvased; okaste servad Hõredalt karvased; okaste hõredalt hambulised servad tihedalt hambulised (hõõrumisel krigisevad) Pinus cembra Pinus koraiensis NB! Kikidel nulgudel on kbid psti kui knlad! Kunagi ei varise nad tervelt, vaid ksikute
kes sel päeval lahingus surma leiavad. Juba näib, et pärast esimest kohtumist peavad troojalased vaenlase surve all tagasi tõmbuma, kui kõlab Apolloni hääl: ,,Troojalased, hobuste taltsutajad, ärge peatuge! Mida te kardate? Kreeklaste nahk pole kivist ega terasest, et seda pole võimalik haavata! Pidage meeles, et Achilleus täna ei võitle. Edasi! Edasi!" Troojalased lähevad vasturünnakule. Voolab veri ja tõuseb tolm. Müdisevad hobusekabjad ja krigisevad vankrirattad, taevast aga sajab nooli ja odasid. Siis hüüab Athena väsinult Aresele: ,,Ares, kas ei saa sulle neist tapatalgutest juba küllalt? Tule ära! Tõmbugem kähmlusest kõrvale, ärgem enam võidelgem! Ärgem ärritagem isa Zeusi!" Nii öeldes võtab ta oma mässaval vennal käest ja viib ta Skamandrose kaldale, kus nad hingeldades ja veristena peatuma jäävad. Lahinguhoog raugeb, kuigi mitte sellepärast. Siis aga tungib üks vapramaid Kreeka juhte
HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas. Teadlased ja tehnoloogid on katsetanud ka teiste liblikaliikidega, kelle röövikud koovad nukkumiseks siidikiust kookoni, kuid toituvad tavalistest parasvöötme puude (tamm, paju, kask) lehtedest