Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad
usaldust. Talle kõige lähedasemad inimesed olid teinud midagi täiesti andestamatut. Kriemhild ei teadnud enam, keda usaldada ja keda mitte ning see tekitas temas meeleheidet ja hirmu. Ainult kõige paremate kavatsustega oli ta avaldanud oma kallima nõrga koha, soovist teda kõigest kaitsta. Kriemhild tundis, et Hagen ei peatu enne kui ka teda tabab sama saatus mis Siegfriedi. Küsimus oli ainult selles, et kumb hakkab esimesena tegutsema. Kriemhildil ei jäänud muud üle kui teha mehe tapjatele sama valu, mis talle oli tehtud. Tal ei jäänud ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud veel kunagi nende vastu sõbralik olema. Nende julmad teod lihtsalt pidid saama karistatud. Kriemhildi viha ja kordasaadetu oli seletetatav ning sellepärast ei tohiks teda hukka mõista. Kujutage ennast ette samas olukorras, kus maailma kõige armsam inimene teie jaoks on mõrvatud. Mida teeksite teie
igale ihaldajale kinkis. Hagen muutus kitsiks ja nõudis kuningalt, et naist peatataks. Niisiis võttis Hagen varanduse ja viis Reini jõkke peitu. Kriemhild tundis kättemaksuiha. Kuningas Etzli naine suri ja rahvas tahtis uut kuningannat. Mees saatis oma saadikud Wormsi, et nad teataksid ta soovist naituda Kriemhildiga. Pikapeale saadi naine nõusse ja ta sõitis nendega Austriasse kaasa. Kooselu 7. aastal Etzelil ja Kriemhildil sündis poeg Ortlieb. Kuid ka pärast 13 aastat ei olnud naise lein lahtunud ja ta kutsus oma vennad külla, et Hagenile Siegfriedi tapmise pärast kätte maksta. Reisiteel teatasid näkid Hagenile, et keegi ei pääse sealt elusana tagasi, kuid neid ei kuulatud. Mees tappis ühe paadimehe ja nibelungid sõitsid üle jõe. Peatuti Rüdgeri juures, kus külalislahkus oli suurepärane. Tehti kingitusi ja Kuningas Giselher kihlus Rüdgeri tütrega.
sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta
Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nd mrk teada ja mehed lhevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvistlusele, mille Siegfried vidab ja lheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma klla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab raneetud varanduse Reini jkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil nnestub oma vgesid vitlema panna Tronje ja Gntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei tle, kuhu ta varanduse heitis ja see jb saladuseks. Leidub ka ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni tles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kttemaksuks algatas, peaks ra tapma, jrelikult ka Kriemhildi tapma.
Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi kosida. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad
Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära tapma, järelikult ka Kriemhildi tapma. 6. Rüütlikirjandus. Trubaduuride luule Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus sai alguse 11. sajandil Prantsusmaal
edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale
Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse.
risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära tapma, järelikult ka Kriemhildi tapma. 2. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa analüüs Pilet 6 1. Linnakirjandus keskajal Kirjandus keskaegses linnas (XIII-XV saj)
annaabi.ee 
