Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. ("Eesti taimed" 2008) Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik, tanniinid, saponiinid, flavonoidid jm. Lehed samuti sisaldavad eeterlikke õlisid, sponiine, flavonoide, monoglükosiide jm. Tõrv sisaldab guaiasooli, kresooli, katehhooli, pürogallooli ja selle dimetüüleetre ja teise fenoole. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:47). Enamik eeterlikest õlidest on mõõduka antiseptilise toimega. See võimaldab eeterlikke õlisid ja neist valmistatusd preparaate kasutada välispidise antiseptilise vahendina või nakkusest tingitud põletikuliste protsesside mahasurumiseks. Eeterlike õlid või neid sisaldavate taimede spetsiifilen raviotstarbeline kasutamine on enamasti seotud vastava
pinnas 1020 cm ulatuses välja vedada. Seene mütseel võib sageli kasvada krohvi all, seega tuleks viimane eemaldada. Kõrvaldatud puitosad asendage kuiva ja antiseptikutega töödeldud puiduga. Antiseptikutega tuleb pintseldada ka kahjustatud koha lähedusse jäävaid ehitise osi. Sobivad sellised antiseptikud nagu Boracol 20-2Bd, Puleium Special, Impel, ProBor. Õliantiseptikutena kasutatakse kivisöe- ja põlevkiviõli või nende töötlemisel saadud metüülfenooli (kresooli). Enne töötlemist konsulteerige kindlasti mõne kogenud inimesega, kes on sellist tööd varemgi teinud. Putukkahjustuste tõrjumine Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud, vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega. Puidu pinna töötlemine ei hävita küll juba
aminohapetest. Bakteriaalselt muudetakse ja tekib ka mittefüsioloogilisi produkte. Põhiproduktid on järgmised: Ammoniaak – AH desamiinimise käigus, imendub ja kahjutustatakse maksas karbamiidi sünteesiga. Amiinid – AH dekarboksüülimisel. Väikestes kogustes on need ohutud, suurtes toksilised. Osa imenduvad ja väljuvad uriiniga, osa kahjustustatakse. Kresool, fenool, bensoehape – Tyr bakteriaalne desamiinimine annab p-kresooli, mis konverteeritakse fenooliks, mis võib anda bensoehappe. Kresool ja fenool pn toksilised, nad imenduvad kiiresti ja kahjutustatakse maksas. Bensoehape pole kahjulik norm kogustes. Ka see imendub ja kahjutustatakse maksas. Indool, skatool – Trp bakteriaalne desamiinimine annab skatooli (metüülindool). Trüptofaanist seriinijäägi eraldamine annab aga indooli. Mõlemad on toksilised.
N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid. Kui organism on piisavalt varustatud süsivesikute ja rasvadega, siis valke kasutatakse peamiselt sünteesiprotsessideks, energia saamiseks aga minimaalselt, selles avaldub teiste toitainete valke säästev toime. Koevalkude lagundamine, millega kaasneb lämmastiku väljutamine, kulgeb organismis siiski pidevalt, ka siis, kui toiduga valku juurde ei saada.
valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid. Kui organism on piisavalt varustatud süsivesikute ja rasvadega, siis valke kasutatakse peamiselt sünteesiprotsessideks, energia saamiseks aga minimaalselt, selles avaldub teiste toitainete valke säästev toime. Koevalkude lagundamine, millega kaasneb lämmastiku väljutamine, kulgeb organismis siiski pidevalt, ka siis, kui toiduga valku juurde ei saada.
Esimesena kasutati ajalooliselt antimikroobse vahendina fenooli. Modifitseeritud fenoolidel on tugevam antibakteriaalne toime ja väiksem ärritav toime kui fenoolil. Fenoolsed ühendid toimivad tsütoplasmamembraanile ja denatureerivad valke. Neid kasutatatakse sageli desinfitseerivate ainetena, sest on aktiivsed ka mäda, sülje jms. juuresolekul. Tuntuimad fenoolsed desinfitseerivad ühendid on kresoolid (metüülfenoolid). Kresoolid on väga head pindmised desinfitseerivad ained. Peale kresooli kasutatakse fenoolsetest ühenditest veel heksaklorofeeni. Seda kasutati esmalt haiglates naha opieelseks puhastamiseks, aga seda on lisatud ka seepidele, deodorantidele ja hambapastadele. Eriti tugevalt toimib heksaklorofeen G(-) bakteritele: streptokokid, stafülokokid, keda rohkesti nahal on. Haiglates kasutusel tänini. Kloorheksidiin- Kasutatakse väga sageli naha ja limaskestade desinfitseerimiseks (opieelne) ja ka kurguaerosoolides ja kurgutablettides
..95°C -ni. Settinud õli pestakse kuuma veega, seejärel kuumutatakse ning puhutakse läbi kuuma õhuga. Leelispuhastus võib eelneda ka happepuhastusele. Selektiivpuhastust kasutatakse tänapäeval laialdaselt happepuhastuse asemel. Selleks segatakse õli teatud vahekorras fenooli või furfunooliga. Õlis leiduvad kahjulikud ja mittevajalikud lisandid lahustuvad selles ning setivad koos lahustiga. Jääkõlide puhastamiseks kasutatakse ka paarislahuseid (näit. propaan koos kresooli- ja fenooliga).Sel juhul lahustuvad ühes õli põhikomponendid ja teises kahjulikud lisandid. Lahusti regenereeritakse ekstraktist ja läheb korduskasutusele. Kontaktpuhastuse korral segatakse õlisse peeneks jahvatatud aktiivmulda. Saadud segu kuumutatakse. Muld adsorbeerib vaikained 20...40 min. jooksul, samuti väävelhappe ning muud väävliühendite jäägid, selekteerivate lahuste jäägid. Seejärel õli filtreeritakse. Kontaktpuhastust
..95°C -ni. Settinud õli pestakse kuuma veega, seejärel kuumutatakse ning puhutakse läbi kuuma õhuga. Leelispuhastus võib eelneda ka happepuhastusele. Selektiivpuhastust kasutatakse tänapäeval laialdaselt happepuhastuse asemel. Selleks segatakse õli teatud vahekorras fenooli või furfunooliga. Õlis leiduvad kahjulikud ja mittevajalikud lisandid lahustuvad selles ning setivad koos lahustiga. Jääkõlide puhastamiseks kasutatakse ka paarislahuseid (näit. propaan koos kresooli- ja fenooliga).Sel juhul lahustuvad ühes õli põhikomponendid ja teises kahjulikud lisandid. Lahusti regenereeritakse ekstraktist ja läheb korduskasutusele. Kontaktpuhastuse korral segatakse õlisse peeneks jahvatatud aktiivmulda. Saadud segu kuumutatakse. Muld adsorbeerib vaikained 20...40 min. jooksul, samuti väävelhappe ning muud väävliühendite jäägid, selekteerivate lahuste jäägid. Seejärel õli filtreeritakse. Kontaktpuhastust
annaabi.ee 
