Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav.
tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused. Kreeta ja Mükeene kultuurides oli loss see mille juures paiknesid laoruumid ja töökojad ning mõlemas kultuurides oli olnud loss suur majapidamis keskuseks. Lossi võimu all töötasid sõlttlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna
Prometheusaheldada Kaukasuse mäe külge, kus kotkas iga päev tema maksa nokkimas käis, pärast aastatuhandeid piinlemist surmas Herakles oma noolega kotka ja vabastas Prometheuse . TEEMAD · Kreeta-Mükeene kõrgkultuur Kreeta saarel kujunes üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure. Kreetas olid suurepärased lossid, millest tähtsaim oli Knossos. Kreetlastel oli ka oma kiri, mida ei osata lugeda tänapäeval.Teadlased on kindlad et kreetlased olid head meresõitjad, neil oli kaubavahetus foiniiklastega, egiptlastega ja babüloonlastega. Kreeklased jäid Kreetast natuke maha, kuid peagi jõudsid järgi ja nii tuli ka neil mükeene loss. Kreeklased õppisid palju kreetlastel ja nende kultuur on väga sarnane, seetõttu nimetatakse ka kreeta saare ja kreeklaste kultuuri kokkuvõtvalt Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele
alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks. See jaguneb: Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr)
selle kõrval oli ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. rahvakoosolek valis igal aastal ka riigiametnikud kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu sõjakorral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus
Mehed olid peamiselt sõdurid ja sõudjad. Oli ka preestrinnasid, kelle ühiskondlik staatus oli suhteliselt kõrge. Mõned olid jõukad maaomanikud ja juriidiliselt sõltumatud. Eriti suurt huvi on pakkunud Kreeta naisjumalad. Jumalanna esindas viljakust ja kasvujõudu. Näiteks Maojumalanna. Kreeta saarel oli kõikjal näha naiste kujusid, kellest paljudel olid käed tõstetud õnnistuseks ja kellest mõned hoidis käes Jumalanna kujusid, madusid ja kaksikirveid. Kreetlased kummardasid naisjumalust. Kreeta kuntstis kujutatakse naiste vestlusi, neid nimetati klatsiks või seltskonnaskandaalideks. Kreeta arhitektuuri on kujutatud naiselikuks: mugavaöt sisustayud maja ümbritsetud aiad, mis võiks näidata seda, et elu koondunud naiste ümber. Ruumid olid suured ja püsivad, meeste ruumid seevastu väiksemad. Homerose naistegelased Homerose luules on alati nähtud naiste ideoloogilist väärtustamist ja abielu romantiseerimist
nagu näid soovivat.'' Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud. `'Säärast valetajat ei ole me kunagi kuulnud. Tema keel on pikk ja libe kui jõgi.'' Kirjeldus vilunud valetajast. `'Ometi on kõik suured linnad lõppeks ühesugused ning rikkad ja kõrged inimesed kõigis maades on lõppeks samasugused.'' Tõsi ta on, see kehtib ka nüüdisaja ühiskonna ning maailma kohta. VIII Raamat: Pime maja `'Tea siiski, et me kreetlased teenime elavat jumalat, selles suhtes erinedes mandrirahvastest, kes teenivad surnud jumalaid ja puust tehtud kujusid.''- Tõesti tore lause, mis pani mõtlema, et miks inimese ikka siiski jumalaid, kes on üldiselt vaid mütoloogilised, usuvad või on uskunud. `'Ma ei või näha, et sa haledasti määgid nagu kits ja lähed lahjaks mu silme ees ja su juuksed muutuvad takuseks nagu isase kassi kasukas jooksuajal.'' Lause meelitas oma kirjelduse osavuse ning leidlikkusega.
Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast
2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on
Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid
annaabi.ee 
