1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb
Kreeta saar asub peaaegu võrdsel kaugusel Euroopa, Aasia ja Aafrika rannikust. Saare pikkus 245 km idalääne suunal, laius 1256 km, pindala 8261 km2. Loodus: merest kerkivad teravad mäed; idalääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
KUNSTIAJALUGU Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealse...
3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Knossose palee 5. vanakreeka 600a e.m.a. 30 m.a.j. Arhitektuuris tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid
(Tutmosis). Kerged mõjud mujalt. Rafineeritus (peen, meisterlik) Amenhotep IV ajal (Ehnatom) Hästi tuntud on Ehnaton koos oma naise Nofretetega ja 3 tütrega. Terve hulk Nofretete büste on palju. Teda peeti tolle aja naisideaaliks. Representatiivne toredus e esinduslik oli Ramses II ajal, kes lasi ehitada kuulsa Ramasseumi. Abu Simbeli templi ees Ramses II istuvad figuurid. Pärast Ramses II hakkas langus, aga veel Ptolemaioste ajal püsis kunst. § 9. KreetaMükeene kunst e Egeuse kunst. Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline.
tegelane. 6 Sati- vooruslik, kui naine oma mehe surivoodil tuleriidale viskub. Naine teenib meest, seega peab naine meest teenima kui jumalat. Vabatahtlik enesetapp. Nt kus 45 000 inimest ennast tapsid. Nt ka väikeste tüdrukute matmine liiva alla elusalt. Naise ei too kasu. Teine osa: „Vana-Kreeka inimene“ , Inimene ja jumalad – osa! Kreeka religioon: 1) pronksiaegne kreetamükeene aeg, 2a.tuh, eKr. 2) arhailine 6-8.saj, 5.-4. Sajand klassikaline aeg – tavaline kreeka aeg Hellenismi ajajärk: järkjärgult rooma võimu alla. Pronksiaegne Kreeka ja Klassikaline Kreeka religioon: Kreeka religioon: pole rangelt võttes alguse saanud, mitte kreekast. Võõrast päriolu. Kreeklased ise kuuluvad India keelte hulka. Lähtutakse 2 religiooni koosmõjust. Kahekihiline religioon. Kujunenud idarekigioonide mõjude all. Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka
klassitsism. 2) Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili ase m el õige m öelda kunstivool või kunstisuund. 3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. 4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana Egiptuse stiil, antiikajal Kree ka stiil jne. KREEKA KUNST VanaKreeka ja VanaRoo ma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka ajalugu: 1) KreetaMükeene ajajärk 20001100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 33830 e. Kr. Arhitektuur Tähtsai m ala oli templiehitus. Te mplid ehitati algselt puust, hilje m kivist. Te mpel oli v ärvitud. peripteer klassikaline, täiuslike m templitüüp. Te mp el oli akendeta. Se es, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toi musid väljas. Te mpli ehituses olid kindlad reeglid,
annaabi.ee 
