kiviplokkidest (nn. Klükoopiliste) müüriga. U. 1200 a ekr. tabas kreekat vapustus - Iisraellased vallutasid Kaanani ja palestiina. See oli tõenäoliselt põhjustatud ulatuslikust rahvasterändamisest. Vaatamata sellele säilis veel Kreeka tsivilisatsioon, kuid kukkus lõplikult kokku uue sissetungi järel 1100 a ekr. Kunstis esines sõjatemaatikat. Sõda oli Mükeene kultuuris esmajärgulise tähtsusega. Kreeta - Mükeene (Kreeka) usund: Kuna Kreeklased võtsid palju Kreetalastelt üle, vaadeldakse Kreeka ja Kreeta usulist kultuuri ühtse tervikuna. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. (mis oli kooskõlas naise üldise tähtsusega sealses ühiskonnas). Jumalannadele ohverdati loomi, korraldati rongkäike ja peeti pidustusi. Mükeene perioodist (mükeene tähtsuse kõrgajast) pärinevatel lineaarkirja B- ga kirjutatud savitahvlitel on kirjas ka mõned jumalate nimed. Jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Dionysos jt.
Kuna Kreeta ja Mükeene olid arenenud tsivilisatsioonid siis tunti seal ka kirja. Kreetalased ei võtnud kirja kellegilt üle, vaid olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja, mida tuntakse tänapäeval kui lineaarkiri A. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida nad rääkisid. Mükeene kultuuris, nagu juba kombeks oli, ei mõeldud ise kirja välja, vaid võeti see kreetalastelt üle ja kohendati endi jaoks tänapäeval tuntakse seda kui lineaarkiri B. Erinevalt lineaarkirjast A, on see tänapäeva teadlastele arusaadav. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ja populaarne motiiv oli ka viljakust ja kehajõudu kehastav härg
Lossid ja ühiskonnakorraldus: · Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). · Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). · Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. · Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. · Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.2. Joon. 1.3. vuse. Tugisõrestiku tekkimine oli järgmiseks ajalooliseks ja ehituslikuks etapiks laevaehituses. See andis võimaluse ehitada tugevaid ja samal ajal kergeid laevu. Sõrestikuga (talastikuga) laevu meresõidukiks hakati ehitama Kreeta saarel, kus juba kasutati emapuud kiilu ja sellele kinnituvaid kaari. Foiniiklased, kelle maal (praegune Liibanon) kasvasid võimsad seedrimetsad, võtsid kreetalastelt õppust ja ehitasid juba VII sajandil e.m.a. laeva (Joon. 1.4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Ka viikingid saavutasid suure meisterlikkuse kaarte ja muude talastikuosadega
Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased
Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
(peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
(peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
annaabi.ee 
