Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam Rohkem inimesi vastuvõtlikud pühvlipiimale Toodetakse põhiliselt india piimatooteid, itaalias ka mozzarela juustu Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k lakt
Lillkapsalt on pärinud kuju, spargelkapsalt rohelise värvuse. Lilla lillkapsas- meenutab spargelkapsast, kuid on õrnema maitsega ja küpseb kiiremini, kui valge lillkapsas. Lilla värvuse on see saanud antioksüdantide gruppi kuuluvalt antotsüaniinilt. Küpsetamisel muutub lilla värv roheliseks. Pruun lillkapsas- sisaldab 25 korda rohkem A- vitamiini kui valge lillkapsas. Kollane lillkapsas- suhteliselt uus hübriid. Maitselt on kollane lillkapsas mahedam ja konsistentsilt kreemjam, kui valge lillkapsas. Kasutatud kirjandus Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas Eesti toit: http://www.eestitoit.ee/?page_id=88&language=et
koor ongi jogurti põhiosa. Teiseks vajalikuks komponendiks on piimhappebakterid. Juuretis on kahe piimhappebakteri segu. Jogurteid liigitatakse rasvasisalduse järgi: 1. rasvased jogurtid (0,2-0,3%); 2. piimajogurtid (1,5-3,5%); 3. koorejogurtid (alates 10%). Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt tooraine rasvasusest. Rasvavaesed jogurtid valmistatakse kooritud rasvavabast piimast. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Kõik piimas leiduvad vitamiinid säilivad jogurtis hästi. Kalorivaestes dieetjogurtites on süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel
Jooke serveeritakse külmalt koos kõrrega, paksemate jookide juurde ka lusikas. Smuutid Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju. Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti, tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna. Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne sügavkülmas, siis on tulemuseks kreemjam smuuti. Smuutide valmistamiseks purustatakse viljad või marjad saumikseriga või blenderis püreeks. Vedelikuna kasutatakse tavaliselt mahla, piim, keefirit või jogurtit. Rammusama smuuti saab sorbeti või vanillijäätise lisamisel. Lahja smuuti saab rohelise või valge tee lisamisel. Lisanditena kasutatakse seemneid, pähkleid ja mandleid. Kasutatakse ka kliisid ja kaerahelbeid. Maitsestamiseks sobib suhkur, mesi, tsitrusviljademahl. Üldiselt ei vaja smuutid eriti maitsestamist. Boolid
hapukat maitset. Emmental sobib imehästi soojadesse toitudesse ning seda pakutakse tihti ka juustulaual, kuid Emmentali tuntuim (ja sobivaim!) kasutusviis on luksuslikus fondüüs. (Emmental) 2.1.10 Maasdam Maasdam on samuti lehmapiimast valmistatud kreemjas poolkõva juust, loodud alternatiivina kallimale Sveitsi Emmentali juustule. Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. (Maasdam) 2.2 Juust ja vein 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta) Toorjuustud on madala rasvaprotsendiga, nende maitse on veidi hapukas ja piimane. Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked
9) Vormimine 10) Pressimine 11) Juustu soolamine 12) Juustupinna katmine 13) Valmimine 14) Hindamine & pakendamine Pehmetel juustudel mõningad etapid jäävad vahelt ära või on teistsugused. Peale kalgendi lõikamist kohe vormimine, siis pööramine ja soolamine. 40. Juustumassi sulatamist mõjutavad tegurid. Kuidas? Temperatuur, sulatusaeg ja selle käigus toimuva segamise intensiivsusest. Mida intensiivsem segamine, seda kreemjam, mida kõrgem temp seda parem sulamine. 41. Mis toimub juustumassiga järgmistel temperatuuridel 35-40 C; 55-66 C; 70 C? 35-40 hakkab eralduma aktiivselt rasva ja vett 55-60 muutub konsistents taignaseks 70 juustumass on voolav ja hõlpsasti villitav 42. Miks lisatakse juustumassile sulatamise ajal sulatussoolasid? Need aitavad vältida vee ja rasva eraldumist. Nende toimel 40 ºC
pähkline. Poelettidelt on Edamit lihtne leida eelkõige traditsioonilise punase kaitsevaha poolest. Musta koorega Edam on aga oma ealt palju vanem, st vähemalt 17 nädalat küpsenud. Maasdam on samuti lehmapiimast valmistatud kreemjas poolkõva juust, loodud alternatiivina kallimale Sveitsi Emmentali juustule. Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. Juustud Tuntumad juustusortide maad: ·klassikaline juustumaa on Sveits - emmentaleri juust ·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany juust Itaaliast, tugeva maitsega ja lõhnaga. 1880.aastal hakati juustu valmistama Eestis, Kuressaares - emmentaler juust.
pähkline. Poelettidelt on Edamit lihtne leida eelkõige traditsioonilise punase kaitsevaha poolest. Musta koorega Edam on aga oma ealt palju vanem, st vähemalt 17 nädalat küpsenud. Maasdam on samuti lehmapiimast valmistatud kreemjas poolkõva juust, loodud alternatiivina kallimale Sveitsi Emmentali juustule. Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. 11 Juustud Tuntumad juustusortide maad: ·klassikaline juustumaa on Sveits - emmentaleri juust ·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany
annaabi.ee 
