Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Bilansilisi muutusi me juba oleme vaadelnud, lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade srtktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ka samas aktivakonto kreedit väheneb. · Kapitali struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte kapitali struktuuris, vähendades passivakonto deebetit ja suurendades passivakonto kreeditit.
· Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend · Raamatupidamislausendiks nimetatakse kannet, mis näitab deebetid ja kreeditit. · Kontode korrespondeerimiseks nimetatakse kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata.
aktivapoolel käibevarade osas. Lausendite iseloom Nagu liit- ja lihtlausendeid vaadeldes saab järeldada, eksisteerib sarnasus lausendite sisulise poole ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ja aktivakonto kreedit samas väheneb. · Kapitali struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte kapitali struktuuris, vähendades passivakonto deebetit ja suurendades passivakonto kreeditit.
kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3
kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3
kokku on kokku on perioodi tulud kokku) perioodi kulud kokku) Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole "Kasum". Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum. Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum. 3.2.3 Lausendite moodustamine kahekordse kirjendamise põhimõttel Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks
annaabi.ee 
