Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss.
Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse: · lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18
on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - +
Joonis 5. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi sissetulekute kajastamine MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 21 Aruandeperioodi laekumisi, mis ei ole välja teenitud, ei kajastata selle perioodi tuluna, vaid näidatakse bilansis kohustusena. See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral)
Summad liidetakse ja saadakse OÜ-s bilansipäeva seisuga valjateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasude summa. Summat vähendatakse ette saadud puhkusetasu summaga (juhul kui keegi on avansina puhkust rohkem kättesaanud). Aastabilansis näidatakse kogu saamata puhkusekohustuse summa koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse summa juurdekasv, võrreldes aasta algbilansis näidatud puhkusekohustuse summaga, kirjendatakse vastavale kulukontole, krediteerides puhkusekohustuse kontot, summa vähenemisel tehakse vastupidine lausend. 6.12. Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete arvestus Ostjatele ja muudelt deebitoridelt laekumata arveid hinnatakse lähtudes tõenäoliselt leakuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvad arved kantakse kuludesse. Arved on ebatõenäolislt laekuvad siis, kui: - deebitorile on pankrot või likideerimine välja kuulutatud, - võlgniku vastu on 14
müügihinnast arvestatud käibemaksu (kui käive on maksustatav) kohta koostatakse lausend: D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K käibemaks 2. liitlausendiga D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K müügitulu 49 K käibemaks Müügiga seotud väljaminekud, mis tuleb kanda müüjal kantakse konto turustuskulud deebetisse, krediteerides samal ajal kontosid: • võlg tarnijatele, kui näiteks esitati arve seoses toodangu reklaamiga või transpordiga, käibemaksu lausend sel juhul: D käibemaks K võlg tarnijatele; • võlg palga osas, kui arvestatakse palka müügiosakonna töötajatele; • võlg sotsiaalmaksu osas, kui arvestatakse sotsiaalmaksu müügiosakonna töötajate palgasummade järgi; • materjal, kui kasutati materjale toodangu pakkimisel jne, olenevalt kulutuse liigist.
annaabi.ee 
