aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks 1790. aastatel arutati Liivi- ja Eestimaa maapäevadel talurahva olkorra parandamist Eestimaa maapäev võttis 1802 vastu regulatiivi, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse Otsustati asutada talupoegade kohelkonna- ja vallakohtud Keiser Aleksander I asutas 1802 nii Eesti- kui ka liivimaa mõisnike krediitkassa Maapäeval vastu võetud ja 1804 aastal keisri kinnitatud Liivimaa talurahvaseadus kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii eesti kui ka liivimaal loodi uud talurahvakohtukorraldus , kodukariõigust piirati Vallakohus oli talurahva tulevase omavalitsuse algrakuke Talupoeg jäi sunnismaiseks, kui d mõisnik ei tohtinud teda enam maast
ilmselt otse üle ei käinud. Dessantüksused läksid ühelt poolt, soomusrongid teiselt poolt. Tartu raudteejaamas langes Eesti vägede kätte rikkalik sõjasaak mitusada vagunit, kolm vedurit ja hulgaliselt laskemoona. See oli Vabadussõja vaimus: kes tahtis Eesti eest sõdida, pidi kõigepealt vaenlase käest endale püssi ning padrunid võtma. Väike liialdus muidugi, aga... Võit tõi ka masendust. Kommunistid olid 19 vangistatut, enamasti auväärsed Tartu kodanikud, Krediitkassa keldris ikkagi mõrvata jõudnud. Mõrvatute hulka kuulusid ka pastorid Hahn ja Schwarz ning õigeusu piiskop Platon. Platon oli eestlane, tema kodanikunimi oli Paul Kulbusch. 2000. aastal kuulutati ta pühakuks. Miks need inimesed tapeti? Väga lihtsal põhjusel: nad olid «automaatsed» vaenlased, kelle süü seisnes selles, et nad üldse olemas olid. Kommunistliku maailmapildi kohaselt jaguneb klassiühiskond teatavasti rahvaks ja rahvavaenlasteks.
6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. 13. jaanuar - Eesti väed vallutavad Kaarepere jaama. 14. jaanuar - Eesti väed vallutavad soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased Krediitkassa keldris 33 süütut inimest, vaata Punane terror 15. jaanuar - Eesti väed vallutavad Vasknarva ? 17.18. jaanuar toimus Utria dessant. 18. jaanuar - Soome vabatahtlikud vallutavad tagasi Narva. 20. jaanuar Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks. 30. jaanuar - Eesti väed lõikavad läbi Võru ja Petseri raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamalste taganemistee. 31. jaanuar toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius
olnud midagi mõistlikku vastata aga küsida ei tohtinud. Asukoht tingis, et pidanuks olema ida pool, ajalooliselt ebaõnnestumised rebisid Venemaale kuulunud maalapi Venemaalt ära. Ka Karl Marx, et geopoliitiliselt Vene alad. Oma siht õpikutel, mida selgeks teha. Parijõgi lasti maha Tartu vanglas. NKV 1941 enne sakslaste tulekut. Üle 100 inimese tapeti, vange ei tahetud vabastada. Ka Vanemuise näitlejaid ja avalikke tegelasi. Lutsu raamatukogu kelder oli sel ajal Krediitkassa kelder, seal lasti 20 inimest maha. Maeri Pauluse kalmistule, püüti varjata, hauatähiseid ei lubatud panna. Parijõele õnnestus mingi mälestustahvel panna, ka siiski kirjanik, ei saadud maha vaikida. Jakob Koit ajaloolane, TÜ-s magistrikraadiga. 1940-1941 jätkamas doktoritööd Rootsid elades kirjutas väiksemaid uurimusi. Toomas Algma (varjunimi) KKüüditamise kirjeldus, pagulaste saatusest Eesti ajalugu noorsoole hoopis teises võtmes II maailmasõja kohta
agraarkorralduse nõudmine on paratamatu. Bergi kohta on öeldud seda, et tema oli nooruses palju ringi rännanud, olevat innustunud Sveitsis kogetust. Saadakse aru, et kui talupoegade agraarküsimust reguleerida, võib oodata ka suuremaid sissetulekuid, samuti rahutusi vältida ning negatiivsest majanduslikust perioodist välja tulla. Üks moment, mis paljuski Eestimaa rüütelkonda reformide teele innustas 1802. aastal sisse seatud Krediitkassa, millest mõisad said laenu võtta. Sinna oli riik andnud sisse laenuna üsna suure summa (pool miljonit hõberubla). Sellist kassat sooviti ka Eestimaa alal. Sammud astutakse kiiresti. 1802 kevadel kiirelt koostatakse uus talurahva regulatiiv, mille juunis 1802 Maapäev ka heaks kiidab. Esitatakse kinnitamiseks Aleksander I-le. Keiser ei tekita probleeme, annab oma kinnituse 28.09. 1802. Tehakse ka talupoegadele teatavaks. Teksti tõlkijaks Keila pastor Otto Reinhold Holz (?)
Vaenlase otsides jäid sõelale väga mitmesugused inimesed. Punase terrori ohritest rääkides tuleb meeles pidada, et Punane terror kestis lühikest aega (dets 1918 kuni 1919 jaanuar). Selle kahe kuu jooksul Töörahva Kommuunile kuulunud alaest (pool Eesti mandrialast), arreteeritid u 2500 inimest, nendest u 500 hukati. Suuremad massimõrvad pandi toime jaanuari 1919 - Rakvere külje alt kevati lahti ühishauad, kus oli maetud u 90 inimest. 14. jaanuaril 1919 Tartus tapeti Tartu krediitkassa keldris 19 suhteliselt tuntud inimest, nende hulgas oli õigeusu ülempreester, TÜ usuteaduste professor, paar endist Tartu linnavalitsuse liiget, nende hulgas oli ka paar Tartu käsitöölist ja kooliõpilast. Selle tulistamise katkestas ainult Rahvavägede sissetung. Enamlased tegutsid ka teisel pool rinnet, mis kuulus Ajutise Valitsuse võimu alla. Oktoobri keskel 1918 toimus Moskvas
annaabi.ee 
