Emaka-, munajuha- ja munasarjakinniti moodustavad emaka-laisideme (lig. latum uteri) 2) emaka-ümarsideme (lig. teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse. Tupp (vagina) Funkts: Paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni. Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne sein (paries: dorsalis et ventralis) Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala Ehitus läbilõikes: Serooskest Adventiitskest Asend: Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel. Tupeesik (vestibulum vaginae) Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt. Ehitus läbilõikes: Limaskest ( sisaldab limanäärmeid ) Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid
35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt(cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38. Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid 39. Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava? Esimesed sabalülid, istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside. 40. Puusaluu soolised iseärasused. Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi. Soolte motoorika regulatsioon: auton NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja kulgevad sooleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus
surub soolesisaldist edasi. Jämesoole kohta loe eelmist vastust! Soolte motoorika regulatsioon:autonoomse NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja lulgevad soleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjulseedetrakti motoorika
annaabi.ee 
