ulatusliku liikuvuse. Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida,
Ulatuslik painutus võib toimuda kaela ja rinna ülemises osas (suureneb rinnaküfoos, väheneb kaela- ja nimmelordoos) Sirutus saab toimuda ainult keala- ja nimmeosas (väheneb rinnaküfoos, suureneb kaela- ja nimmelordoos) · Ümber sagitaaltelje külgmine painutus (kallutus) Kõige ulatuslikum kaelaosas, rinnaosas peaaegu puudub ja suureneb taas nimmeosas · Pöörlemine ümber vertikaaltelje Ulatuslikum kraniaalses (peapoolne) osas, kaudaalses (sabapoolne) suunas muutub järjest väiksemaks ja nimmeosas kaob täiesti · Lülisamba vetrumine (on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaaltasandis; kumerdus ette esineb kaela- ja nimmeosas (s.o kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha aga rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).Need lülisamba
asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2. über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3. pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. VAATA JOONIS! Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; 1. kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), 2. kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja
ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam.
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas
ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam.
Satelliitrakud parandavad igapäevaselt tekkinud lihaste pisivigastusi ja on võimelised reageerima ka tõsiste traumade korral. Kui enamasti vastutab luude, kõhrete, kõõluste arengu eest mesoderm, siis pea/näopiirkonnas on see asendunud eelkõige kraniaalse neuraalharja rakkudega. Peamesoderm tekib segmenteerumata paraksiaalsest mesodermist kõrvaalge (ov) läheduses ning liigub kraniaalses suunas, osaleb peamiselt näo- ja kaela- lihaste ning kuklal asuvate luude (nt kiiruluu) arengus. Peamesodermina käsitletakse ka kukalmisi (occipital) somiite, mis on aluseks eelkõige kaela lihastele, kõri-, neelu- ja keelelihased. 85. Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) Vahelmisest ehk intermediaalsest mesodermist areneb urogenitaalsüsteem ja neerupealiste välimine osa – gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad.
annaabi.ee 
