sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö kuklakratsimine, hiljem tuleb realism ja rahvakomöödia. August Aleksander Antson ''Sophia Vardi'' impressionistliku kallakuga teater. Sümbolistlikus tähendab seda, et omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub Piibli ainesega. Karl Rumor ''Valge naine'' 1928 Mait Metsanurk ''Kindrali poeg'' 1925 August Mälk ''Vaese mehe ututall'' 1932 Enn Vaigur ''Kraavihallid'' 1934 suurema kunstilise tähenduse sai siis, kui Vanemuises 1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul Hendrik Adamson ,''Mulgimaa'' 1919 Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks algupäraseima süzeega näidend, ei ole tüüpiline eesti komöödia sisu. Eristub Raudsepa
#18 Mehed lähevad koos ostma riideid ja aitavad üksteist meeldetuletades jas kõigil on kõik pidulikud riided ja pulma kingid milleks 11 pudelit konjakit olemas. Peederga tallu kõnnivad nad aeglaselt ja rahulikult. Talumehed ümberingi on toonud head ja paremat söögiks, ja nad ei ole kitsid, sest kogusest mis nad toovad on neil võimalik,näisata enda jõukust. Kuid kui paar tundi on juba kükalised külmetanud õues ja pidu ei hakka ikka veel pihta lähevad kraavihallid ajsa uurims leides ei mitte ühtegi hagu ega tuld terve talu komplekti peal. Ekke arvab, et neid on tillist tõmmatud, isegi sauna ei ole tehtud, et pidulikuks päevaks end küürida. Siis tulevad kärudega sisse lihunik, leivaküpsetaja ja restoraator. Kõige imestuskes liiguvad nad oma kärudega toitdu juurde ja hakkavad seda laadima kärudele, ulatavad siis Ildele raha ja lahkuvad. Ilde on pulma pealt raha teeninud ja neid kõik lolliks jätnud. Kuid rahvas ei
1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud.
Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse äravõtmist, lisandub talle veel vangiminek ja repressioonilaagris ta surebki. Raudsepp oli külakomöödia žanris top1 autor, aga kui nähakse, et selle žanriga läheb hästi, tuleb autoreid juurde. Visnapuu püüdis kirjutada rahvalikke komöödiaid. Vaigur kirjutas näidendi „Kraavihallid“ (1935), August Mälk aga „Vaese mehe ututalle“ (1932). Vaiguri tähtsus saab uue valguse alles 1970ndatel, kui Vanemuise juht leiab näidendi taas ja töötleb ümber, toob lavale ja sellest saab tähelepanuväärne tükk. Mälk oli Raudseppa vääriline järeltulija. Kirjutab ka rannateemal. Sõja ajal kirjutab poliitilise sihiasetusega: „Lõunatuul“ ja „Ellen Paas“. Mälk lahkub Eestist ja jätkab
Tegemist on poliitilise allegooriaga. Pärast nõuk võimu tagasitulekut püüab R kohaneda sots realismi kaanonitega "Rotid", läbikukkumine. Ei ole aeg, mis soosib komöödiaid. Kõik see kohanemiskatsete väike rida ja lõppkokkuvõttes kohanematus. Ta arreteeritakse ja ta sureb 1952. aastal vangilaagris. August Mälk 1932 "Vaese mehe ututall" Raudsepa näidendite kõrval üks sagedamini esitatud näidendeid. 1930ndate keskel võitlesid ka Mälgu dramatiseeringud. Enn Vaigur 1935 "Kraavihallid" suurema kunstilise tähenduse sai alles pärast seda, kui Ird 1970ndatel uuesti vanemuises lavale toob ja siis juba tugevalt ümbertöötatud kujul. Henrik Visnapuu "Meie küla poisid" jt 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka hiljem 3
See ei tähenda, et ta andekus oleks kuhugi kadunud. Andekus hakkab aga sattuma loomingu viimases järgus ajakeeristesse. Saksa okupatsiooni ajal on ilmne Raudsepa nõukogude vastastus. Sellest hoolimata püüab Nõukogude võimu saabudes oludega kohaneda. Ta satub 50ndadel aastatel repressioonilainesse ta pannakse vangi ja sureb vangilaagris. Külakomöödias oli ta 30ndatel aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk · 1932 Vaese mehe ututall (töölisteatris tuli ta 32. aastal välja. ) Kõige arvastatavam paralleel Raudsepale. Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval
annaabi.ee 
