Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse. Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu. Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi.
a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. 6) Jõed saavad sageli alguse mäestikest. a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad. b) Suvel kuivavad jõed peaaegu täielikult ära. 4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu.
Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st all kuni 107 km-n Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas
elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld Kuld Kuju: esineb korrapäratute terakestena, lehekeste või dendriitidena. Harva suure kogumina. Kõvadus: 2,5 - 3 Värvus: kuldkollane Läige: kuldne Iseloomulikud tunnused: tahke ja kõva aine, sellest tehakse väärisesemeid.
Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes rohkelt järvi, suuremad liustikuorgudes, paisutatud moreenivallide taha (Garda, Como, Genfi). Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk märksa hõredam, peamiselt vihma- või põhjaveelise toitumisega jõed, talvel
Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes rohkelt järvi, suuremad liustikuorgudes, paisutatud moreenivallide taha (Garda, Como, Genfi). Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk märksa hõredam, peamiselt vihma- või põhjaveelise toitumisega jõed, talvel veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks (kastmiseks,
kaugele. Merkuur on teiste planeetidega võrreldes väike (väiksem on temast vaid Pluuto). Tema läbimõõt on 4878 km, mis on ligi kolm korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuna Merkuur on Päiksele nii lähedal, siis päeval tõuseb seal temperatuur 427 Celsiuse kraadini ning öösel langeb temperatuur 183 kraadini. Merkuuri sügavate meteoriidikraatrite põhja ei jõua päikesekiired iialgi, seega valitseb neis kraatrites alaliselt kohutav pakane. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on ,,mere" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on Merkuuril kuni 2 km kõrguseid ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikkale tuumale. Atmosfäär Merkuuril puudub. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva on neist mõlemast pikem
Tegelikult näib Kuu oma orbiidil natuke võnkuvat (vastavalt oma natuke ellipsilisele orbiidile) nii, et mõned kraadid Kuu tagumisest küljest on aeg- ajaltnähtavad, kuid suurem osa tagumisest küljest (vasakul) oli täielikult tundmatu kuni Vene kosmoselaev Luna 3 pildistas seda 1959. aastal. Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Clementine'ilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st Mare Crisium all kuni 107 km-ni Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Vastupidiselt Maa vahevööle on Kuu oma siiski ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massikese on tasakaalustunud tema
17. VETEVÕRK Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus? Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest? Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised ja kiirevoolulised Miks on Põhja-Euroopas veekogusid rohkem kui mujal Euroopas? Sademete hulk on suur aga aurumine väike *Limaanid: mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on settevallidega merest eraldunud *Maarid: kunagiste vulkaanide kraatrites *Karstijärved: tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse *Transistjõed: pikad ja aeglase vooluga, läbivad teel erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. 18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas? Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat
kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Nende "kaljukivimite" tuffvariandid - kunagine kõvastunud vulkaaniline tuhk - on oma väikese kõvaduse tõttu hästi seeditavad ja freesitavad ning peeneteralisuse puhul suurepärane skulptuurimaterjal. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses. Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse
annaabi.ee 
