Tuuma piiril, 2800 km sügavusel, pikilainete kiirus langeb järsult, põikilained aga ei läbi tuuma üldse. vulkaanipursked - annavad teavet vahevöö ülemise mõnesaja km osa koostisest Katsed äärmiselt kõrge rõhuga annavad uue pildi Maa sisemusest! (teadusuudis 2011, Imeline Teadus nr 5/2011) Katse - teemantalasikamber kui teemantteravike vahele paigutada testmaterjal ja laseritega kuumutada tuhandete kraadideni 2002 - 2004.a. prof. Kei Hirose Uue kihi avastamine vahevöö ja tuuma piiril Maakoor 6-35 km vöö vahe PEROVSKIIT MgSiO3 300 km paksune tuum kiht - POSTPEROVSKIIT väli
fotoelektrilisi omadusi. Kui footon (valguseosake) "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavad elektron ja "auk" vastavalt N- ja P-pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarbijaga, siis suunduvad elektron ja "auk" oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. ELEKTER: Hõõglambi leiutas Th. A. Edisson 1880. Selle avastuse sisu oli elektrivoolu juhtimine läbipeene traadi,, millel on takistus. Traat seejärel kuumeneb tuhandete kraadideni ja hakkab helendama, andes valgust ja soojust. Uuemad lambid kiirgavad rohkem valgust kui soojust, säästavad seega elektrit ja on gaaslahendusega. Tähelepanuküsimus 5 Kas elektripirnis oleval hõõgniidil on suur(+)//väike(0) takistus. Osades ringkondades peetakse hõõglambi leiutajaks ka 1872 A.N.Ladõginit , kes katsetas esmakordselt süsinikust hõõglambiga Venemaal. 1880 saavutas T.A.Edisson aga oma täiustatud mudelile patendi andmise. Tähelepanuküsimus 6 (Ikorrus)
Tekitatakse tingimused, mille puhul lõhustuva aine mõõtmed ületavad kriitilised mõõtmed.See saavutatakse kas kahe allakriitiliste mõõtmetega lõhustva aine kiire ühendamisega või ühe lõhustuva aine tüki järsu kokkusurumisega mõõtmeteni, mille korral neutronite pagemine läbi vähenenud pinna väheneb sedavõrd, et ainetüki mõõtmed muutuvad ülekriitilisteks.Mõlemal juhul kasut selleks tavalist lõhkeainet. Tuumapommi plahvatusel tõuseb temp kümnete miljonite kraadideni, mis põhjustab hiiglasuure rõhu kasvu ja võimsa lööklaine.Samaaegselt tekib võimas kiirgus.Ahelreaktsiooni produktid on pommi plahvatamisel tugevastu radioaktiivsed ning on seetõttu elusorganismidele ohtlikud. (uus) tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väiksed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata e paljunemistegur on alla ühe.
survetugevuse saavutamist. Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning võimalusel soojendada (üldjuhul min.3-5 ööpäeva). Jäätumiskindel betoon (kuni - 15°C) - Jäätumiskindel betoon on eelkõige elementide vuukimiseks mõeldud spetsiaalbetoon. Betoonis sisalduva lisaaine tõttu ei saa betooni struktuur kahjustatud isegi -15°C juures, kuid kivinemine on väga aeglane. Kivinemine aktiviseerub kui temperatuur tõuseb + kraadideni. Antud betooni soovitame kasutada ainult seal kus lisasoojuse andmine on võimatu. 5 TTK NB! Jäätumiskindlat betooni ei soovitata kasutada kandvate konstruktsioonide ja ei tohi kasutada külmakindla (F) või veetiheda (W) betooni valamisel. Kivinemise kiirendiga betoon - Lisand kiirendab bet.kivinemist ja suurendab betooni algtugevust (3... 4 päeval)10-20%
kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike), mis tähendab, et vallandus H aatomite liitumine ja He moodustumine suure rõhu ja kõrge temperatuuri all. Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena (rõngastena), millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid
Konvektsioonivoolu temperatuur on õmbritsevast õhust palju kõrgem. Äike - Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Välk tekib, kui erinevate elektriväljadega pilved teineteisele lähenevad. älk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Müristamine Kui välk läbib õhku, tõuseb temperatuur välgukanalis tuhendete kraadideni, mille tulemusena ühusurve suureneb ja kanal suure plahvatusega lõhkeb. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Virmalised - Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline
saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid
vööndites. Geotermiline gradient, temperatuurivahemik, mis näitab, kui palju tõuseb maakoore temperatuur sügavuse suurenedes 100 m võrra; keskmine geotermiline gradient on 3 kraadi. Maakoore kõige ülemises osas temperatuur ~30°C 1 km kohta. Teoreetiliselt ei saa selline gradient kehtida kuigi sügavale, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100 km sügavusel ~2500-3000°C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid ja temperatuur Maa tuumas ulatuks kümnete tuhandete kraadideni. Viimane tähendaks, et suurem osa Maa sisemusest peaks olema vedelas olekus. Seda ei kinnita seismoloogilised andmed... Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus märgatavalt juba päris maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1°C km kohta. 17. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed
annaabi.ee 
