Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on alati jääv suurus. Laengukandjate suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruudugal coulombi seadus. F=Kq1q2/r2 F jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad 1N. Q laengute suurused 1C. R punktlaengute vaheline kaugus 1m. K võrdetegur. K 9*10 9 Nm 2 /C 2 Dielektrikus on see jõud mingi arv korda väiksem. Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. F=Kq2/r2 r=Kq2/F q=K/F 60nC= 60*109C
Suuruse Nimetus Tähendus Mõõtühik Nimetus Seosed Valemid tähis u tähis q Elektrilaeng Omadus tõmmata või C kulon 1C=1A 1s F=kq1q2/r 2 tõugata teisi laenguid elektromagnet välja kaudu E Elektrivälja tugevus Jõud, millega elektriväli N:C Njuutonit 1N/C=1 V/M E=F/q mõjutaks 1C suurust kuloni E=kq/r2
*Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. *Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. F=kq1q2/r2 k=1/4 0 F=F0/ A=qEd F=qE Ep=Eqd =Ep/q =Ed =kq/r U= 1- 2 U= 1 2 U=(Ep1-Ep2)/q U=A/q A=1eV=1,6*10-19J C=q/U C=S0 / d Ee=CU2/2 Ee=CE2d2/2 -potentsiaal(fii) 1V Ee-elektrivälja energia 1J C-mahtuvus 1F (farad) -elektriline läbitavus 0-const E-välja tugevus 1V/m või 1N/C
Kui paigaldada dielektrik elektrivälja, hakkavad ta molekulide + ja laengutele mõjuma vastassuunalised jõud.Selle mõjul venivad molekulid pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni polarisatsioon. Välja olemasolul asetsevad molekulid korrastatult, aga välja puudimisel kaootiliselt.Molekuli,mille laengud paiknevad välja mõjul ümber nim. Elektriliseks dipooliks.Laengute vaheline jõud dielektrikus väheneb keskkonna dielektrilise läbitavuse võrra (E-epsilon), ja valem F=kq1q2/Er2. Töö Elektriväljas Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest,mõõdetuna piki välja suunda. Potentsiaal ja potentsiaalide vahe Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega, nim. välja potentsiaaliks antud punktis.Potentsiaal on skalaarne suurus
-sümmeetriat ja asümeetriat ühendab paratamatuse ja juhuslikkuse seaos, sümmeetriamõiste oluliseks tunnuseks on:1.jäävus2.nähtuste või objektide ühisosa olemasolu3)lubatud teisenduste piiratus. LISA:1)Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemis moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. 2 VALEMIT:1) F=Gm1m2/r2 2)F=kq1q2/r2 Relativistlik maailmapilt -vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Dialooog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisjana positsioonil.-maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetus ajad on erinevad, sest aega mõõdetakse selles süsteemis liikumatu kellaga. Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline
Elvoolu tööks nim elvälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Juhis tehtud töö A on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja voolu kestusega t. A=Uit. elvoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega N=IU, 1W=1A*1V. caulombi seadus- kahe elektrilise punktlaengu vastastikmõju on võrdeline nende laengute moodulite korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=kq1q2/c2, q1,2 =vastastikmõjuliste laengute suurused, 1c, r-nendevaheline kaugus1m, k-võrdetegur, sõltub mõõtesüsteemist, Si süsteemis on väärtus 9*10astmes9 elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Valem: Evektor=Fvektor/q, kus E on elektrivälja tugevus, 1(N/C ja võib ka V/m), F-punktlaengule mõjuv jõud, 1N, q - laeng 1C. on vektoriaalne suurus
Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks. Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpositsioon ehk liitumise põhimõte. st
puhas vesi 81 vaakum 1 ligikaudu õhus 1 Koefitsenti ,, k'' nimetatakse võrdeteguriks ja antud suurus on SI - süsteemi jaoks k = 9 x 109 ( Nm2/C2 ) Näidisülesanded 1. Kaks punktlaengut 2mC ja 4 C asetsevad teineteisest vaakumis 3 cm kaugusel. Milline jôud on nende laengude vahel ? Andmed Lahendus q1 = 2 C = 2 x 10-6 C F = ( kq1q2 )/ r2 q2 = 4 nC = 4 x 10-9 C F = (9 x 10 9x 2 x 10-6x 4 x 10-9)/ (3 x 10-2)2= r = 3 cm = 3 x 10-2 m = 72 x 10-6/ 9 x 10-4= 8 x 10-2 = 0,08 N =1 k = 9 x 10 9 Nm2/C2 F=? 2. Kahe punktlaengu, millest ühe väärtus on 5pC, vahele on paigutatud klaas. Laengute vahekaugus 6 mm ja nendevaheline jôud on 7,14 x 10- 4 N. Milline on teise laengu suurus? Andmed Lahendus
t on 2 tagajärg. Pöörlemine:ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel keskpunkt poolust keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte 10-9/2=R=r d(H)=1,6x10-19C q2=q=10-19C k=9x109Nm2/C2 F=kq1q2/r2 deformeeruva keha asendi muutust. F=(9x109x1,6x10-19x1,6x10-19)/(10-9/2)2=9,216x10-9 Igiliikur:perpetuum mobile masin, teeb tööd eimillegi arvelt. Potentsiaalne energia:keha võime teha tööd. See tingitud kehade
energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu töö on võrdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt.
V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur) k= 9*10`9 Nm`2 / C`2 q1 ja q2 (C) punktrlanegute 1 ja 2 suurused n (m) punktlanegute vahekaugus
V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur) k= 9*10`9 Nm`2 / C`2 q1 ja q2 (C) punktrlanegute 1 ja 2 suurused n (m) punktlanegute vahekaugus
Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele tänu soojusliikumisele. Difusioon toimub alati kontsentratsiooni vähenemise suunas.
annaabi.ee 
