1. Tegelikud päevad / 365 (fikseeritud) 2. Tegelik / 365 (tegelik) või Tegelik / tegelik 3. Tegelik / 360 4. 30/360 · Näide: Mis järgmise võlakirja intress: · Põhiosa 100kr · Aastane kupong 10%; · Emissioon: 13.01.2000; Lõpptähtpäev: 13.04.2000 (Liitaasta!) © Robert Kitt Kogunenud intressi arvutamine 1. Tegelik / 365 (fiks) meetod · AF = (kp2-kp1)/365 = 91/365=0,24931506849 · AI = 100kr x 10% x 0,24931506849 = 2,49kr 2. Tegelik / tegelik meetod · AF = (kp2-kp1)/366 = 91/366=0,24863387978 · AI = 100kr x 10% x 0,24863387978 = 2,48kr © Robert Kitt Kogunenud intressi arvutamine 3. Tegelik / 360 meetod · AF = (kp2-kp1)/360 = 91/360=0,252777777778 · AI = 100kr x 10% x 0,252777777778 = 2,78kr 4. 30 / 360 meetod · Kõige keerulisem meetod eeldab, et igas kuus on
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga .
Adsorptsioonilise tasakaalu tingimustes va=vd ja kap(1- kihis puudub. Freundlichi adsorbtsiooniisoterm: piirkonnas b toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide )=kd . Siit saame avaldada pinna täiustumisastme : =/m=kap/ kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks (kap+kd)=p/(p+kd/ka)=p/(p+k), sellest tuleneb Langmuiri
A-i põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki A. Adsordbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. A-unud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Freundlichi adsorbtsiooniisoterm: piirkonnas b kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Polümolekulaarne adsorptsioon: A on mitmekihiline, adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Osakestevahelist vastastikust toimet adsorbses kihis ei arvestata; järgmiste kihtide ülesehitamine on võimalik ka siis, kui esimene kiht pole veel täidetud. A kui kvasikeemiliste r-nide summa.
MPT30- kütuse päevatank (4,5 m3) MDO tankide mahtuvus 349,8 m3 GO kütuse tankid GMT20- Kütuse mudatank (52,2 m3) GST22a- Settetank (3,2 m3) GPT: 21; 22- päevatankid (2,7/ 3,4 m3) GO tankide mahtuvus 61,5 m3 Peamasina kütusesüsteem HF2- Võrkfilter HP1/HP2- Kütuse etteandepumbad HF4- Automaatfilter HT2- Segutank HP3/HP4- Rõhu- (buuster) pumbad HH1/HH2- Kütuse eelsojendi/ tagavara- eelsojendi HR2- Viskosimeeter HF1- Kahepoolne kütuse peenfilter KP1- kõrgsurvepumbad 16 MDO/GO Separeerimissüsteem HP5/HP6- Etteandepump MDO/GO HH3/HH4- Eelsojendi MDO/ GO HS1/HS2- Kütuse separaator MDO/GO MDO Ülepumppamissüsteem HP7/HP8- MDO Etteandepupmbad HF5- Võrkfilter GO Ülepumppamissüsteem HP9/HP10- GO Etteandepumbad HF6- Võrkfilter 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta 1.3.1 Ankruseade Ankrute arv: 2 Ankrute mass: 2295 kg Ankrukettipikkus: ketitüki pikkus 27,5 x 9 (250 m) Kettipidur: Lintpidur
Pärast peaderingjoonte konstrueerimist on võimalik määrata nii hambumissirge kui ka hambaprofiilide toimivaid, aktiivseid osi st. piirkondi, kus hambad tegelikult kokku puutuvad. Kuna hambad lõpevad peaderingjoonel, siis ei saa olla kokkupuudet hammaste vahel väljaspool hambumissirge aktiivosa - lõiku K1K2. Kandnud need punktid tsentritest O1 ja O2 tõmmatud ringjoonekaartega vastavatele profiilidele, saame hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28). 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur Hammaslatti vaadeldakse kui silinderhammasratta sektorit, mille silindrite läbimõõdud on lõpmata suured. Silinderpinnad on seega muutunud rööptasanditeks ja neile
●● surnud maa-ala ja varjatud liikumisteed; ●● kohad varitsuse tegemiseks ning varitsusele sattumiseks; ●● vastase positsioonid, kaitsetule piirkonnad; ●● kuu ja valgustusvahendite mõju; ●● kontrollima hoolikalt väljamineku ja sissetuleku marsruute, etappide pik- kust, aegu ja kompassinäitu; ●● võimalikud kaudtule sihtmärkide alad ●● patrulliülem peab koostama teekonna kaardi. KP Suund Kaugus Kirjeldus V; P; M KP1 V: N-S-suunaline kõr- maastik: tasane, E 6572 gendik kogu marsruu- männimets; 300 N356, di ulatuses P: SW-NE- m E-W-suunaline metsateede 57-30 750m suunaline kruusatee ja oja; 600m 50 x 50
-=@isCai%XZ##e !@O ,+t#|## i:L72-
.RT*D;G,#fB#zg##8J+^Rn g#?
#Z _lu#Ki <#$#s#38#!wcpV
E7|TZ^##
Fp7#Saw
#12;5-# _%?jo#ß#>3|C<5#x##,/
[j7:[.|Vq&Td"#8#|#}xf|[k< e} ?
#VtX9fUw(
I TOVm[ct^XuInN- W?
#[### 0h zVA#8dk I# ()#c#< #|
#O#N_#_-[CneK^#>W DJ<=###1#x?
/1o?#S|<#xzP,6 # uq#$#o0|x#~;{4|
P#a~(g>#x
_phK#V##X%m- ?#
#t*bjyC){K%#k;y#Jw [W##wM4Oj#/#
~8#_x_#VGe%V?#AG
#u#n#Mx+JR5m?P7VWy- Xmh$M*#T*!
~<62 - 4#Sq#Fm?6v0#o# e5 !
U#%rGw|
#kP1YH`
ZG# R# ~¿#4o
n'#A}jNLdhe85aw#kO
x#G#^|>%/#x #Ka}4 #tIc+#;J###?
### { #(k #xs###V!7w#Z#f#M-V5Ju
>=GqrwwI&d#5l2:.K(6IkM5)>S#V<,
Gsj"#yHV
t# 'i##+U #4 o#6~{##2G-
X.p###p#t<##
4^#
x>-v^J#a-#T
dg_'=?K#xYwijW #KP
y
oqi#;###~#8:#i.d tVwW~QO]
{#W?##B#om{#/zmk_UEiCO
%&V#TB$##+5=%