stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol
Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid enamasti lühikesi riideid ja paljudes lavastustes nahast fallost ehk suguliiget. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid lavalolijad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Rõivastus oli suhteliselt lihtne, kuna kajastas tavaliste inimeste elu. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikult kaunistatud rüüdes.
Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat. draamažanrid-kujunes 18.saj, komöödia, tragöödia ja draama Kuningas Oidipus- Ateena näitekirjaniku Sophoklesevärsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr, Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kandadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimases ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid,
mis sageli lõpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenis veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kingadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimastes ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask,
Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust. Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse. Nii nagu Inglise vill märgib ka kingsepa poolt valmistatud king kvaliteeti. 1800-50 naiste jalatsid 19. saj alguses olid naiste jalanõudeks õrnad sussid ja sandaal-sussid mille paelad Kreeka-Rooma sandaalide ja koturnide eeskujul ümber jala seoti. Tolle ajastu kõige elegantsemaks naiseks peetakse Napoleoni abikaasat keisrinna Joséphine´i. Napoleoni pompöössus pidi väljenduma ka tema abikaasa garderoobis. Ühe legendi järgi olla Joséphine kurtnud õukonna kingameistrile, et kingadesse tekkinud augud peale päevapikkust ringi kõndimist. Millepeale oli meister suurte silmadega imestanud: ,,Teie kõrgeausus suvatses nendega käia!?"
zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest
Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. 12 Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17 000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korraldatud. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos
annaabi.ee 
