OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20)
Vahel võtab selili ujuv ema poja käppade vahele ja hellitab teda. Poeg hakkab ujuma 2-3 nädala vanuselt. Umbes 6 kuu vanuselt hakkab ta sukelduma, ent joob veel emapiima 6.-8. elukuuni. (11) Kotik Selts: Loivalised Sugukond: Kõrvukhülglased Perekond ja liik: Callorhinus ursinus (17) Kotik on sivutsi lähisugulane. Kuna tema keha on tiheda karvaga kaetud, on ta üks kaheksast loivalisest, kellele peetakse endiselt jahti karusnaha pärast. Võimsad isased kotikud kaaluvad emastest viis korda rohkem ning vanasti arvati, et emased ja isased on erineva liigi esindajad. Isased kaitsevad pühendunult oma territooriumi. Eluviis. Emastel ja isastel kotikutel on erinev eluviis. Täiskasvanud isased ei lähe Beringi mere saarte piirkonnast kunagi eriti kaugele, kus paiknevad nende kurameerimispaigad. Nad liiguvad vaid veidike lõuna poole. Emasloomad ning mittesuguküpsed isendid aga
Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel
nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem
Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta
munkhüljes keda kohtab väga harva. Mõned hülged on rändava eluviisiga kuid sageli tulevad nad sigima samasse kohta kus eelmine aasta. Üldiselt elab hülgeid igal pool kus on piisavalt vett ja sobivat kohta sigimiseks. Levila ja alamliigid Eestis elavad hülged on hall- ja viigerhüljes ja neid kohtab Läänemeres, ka Sotimaal elavad hallhülged kuid seal on nende populatsioon palju suurem. Hülgeliike on veel, kõrvuhülged (kotikud, merikarud, merilõvid jt) neil on selgelt eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4
Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed poolaarmagun, samblad ja samblikud. Antarktika: rannikul ja saartel- samblad, samblikud, vetikad, plankton 5.Loomastik: Arktika: morsk, hülged, kotikud, jääkaru, polaarrebane, polaarhunt, polaarkajakad, Antarktika: pisivähid, hülged, vaalad (sinivaal), mõõkvaal, delfiin, hülged, merileopard, pingviinid. 6. Inimtegevus: Arktika: hõre asutus, polaarjaamades jälgitakse ilma, jääväljade triivimist, vee omadusi jne. Antarktika: Polaarjaamades 7.Mõisted: jääväljade triivimine-püsijää, mis on hoovuse tõttu pidevas liikumises arktikas. Külmapoolus- piirkond Maal, kus on mõõdetud kõige madalam aasta keskmine õhutemperatuur
annaabi.ee 
