Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid 3kitarri ja trummid), M. Kuut, Lüürikud(Mait Maltis), Viking(Andres Valkonen ,Peeter Väljak) Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu
maapealseid radareid häirimisreziimis ja rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS; 1415. september 2009, Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutus. NATO vägede kosseisus olevad USA õhujõudude hävituslennukid F-15E "Strike Eagle" viisid Eesti kohal läbi koostööõppuse Scoutspataljoni järgmise Afganistani suunduva kompanii ja Eesti õhuväe tuletoetusjuhtidega, tuletoetuse koordineerimiseks maaväe taktikalisel operatsioonil[2]. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest. Õppuse teisel etapil kaasati kaheksa hävituslennukit F-16, Saksa
teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja maakonnad; lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. - Eestis moodustati külanõukogud valdade kosseisus 1945. aastal. - 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a - Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a - 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem
Aastatel 1952--1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse. · NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus, kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. · 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali. · Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas. · Müncheni Olümpiamängudel (1972) võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak. · Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus. · 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar
12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938
kaupade liikumist EL-i siseturul ja mis takistavad dumpinghindadega kaubavarude ülemääraste koguste hankimist EL-i välistest riikidest või doteeritud kaupade ülemäärast ostmist riiki enne EL-iga lõplikku ühinemist. Viimase puhul on Eesti hädas Euroopa Komisjoni määratud kõrgete suhkrutrahvidega ja asi on antud lahendada Euroopa Kohtusse Eesti Valitsuse poolt. Euroopa Kohus võib tööd teha kas täies koosseisus või vähendatud kosseisus, kusjuures oma otsused teeb ta kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Kontrollikoda (endine Audiitorkogu). Kontrollikoja eelkäijaks oli Audiitorkogu, mis moodustati 1975.a. Luxembourgi lepinguga. Praktilist tööd alustas Audiitorkogu 25. oktoobril 1977.aastal oma Luxembourgi peakorteris, võttes vastava töö üle Euroopa Ühisturu ja Euratomi Audiitornõukogudelt ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse audiitorilt. Samas hakkas Audiitorkogu
annaabi.ee 
