kilomeetri kõrgusele tõusnud Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda. Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud. · Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud saata taikonaut Hiina astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4)
(läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600– 1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500–3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta CERES lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. Asteroidide koostis Erinevate kosmosesondide poolt külastatud ja ühes skaalas esile toodud asteroidid. C-tüüpi asteroide on 75–85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13–17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinna omadega sarnased kivimid.
aasta 12. aprillil 1 tunni ja 48 minutit väldanud lennu kosmoselaeval Vostok 1. Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest: 2013. aasta jaanuari alguse seisuga on kosmoses käinud 530 inimest 38st riigist. Kuid neist vaid 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast
11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Callisto on planeet Jupiteri üks kaaslastest. Suuruselt kolmas planeedi
AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus), kui Marsi lähedusse jõudsid nõukogude kosmosesondid "Mars 2" ja "Mars 3" ning ameerika kosmosesond "Mariner 9". Esimest korda laskus Marsile maandumisaparaat "Mars 3". 1974. a. jõudis Marsi lähedusse koguni neli nõukogude kosmosesondi
liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mis lähtub Päikesest ja Päikesesüsteemist ning jätkub tähesüsteemide ja galaktikasüsteemidega. Taevakehadevahelise hajusaine uurimist on tõhustanud meteoriitika ja raadioastronoomia areng. Päikesesüsteemi astronoomia tugineb peale vaatluste üha rohkem kosmosesondide, kosmoselaboratooriumide ja orbitaaljaamade abil sooritatavaile uuringuile ning raadioolokatsiooniale. Astronoomial põhineb kalendrikorraldus, tema rakenduste hulka kuulub näiteks meresõidu astronoomia. Astronoomia alged tekkisid kauges minevikus. Babüloonias, Egiptuses ja eriti Kreekas hakati kalendri, astroloogia ning hiljem ka kartograafia ja Maa kuju määramise huvides tähtede ja planeetide asendeid kindlaks tegema lihtsate vaatlusriistadega. Samu ülesandeid
maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke." Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Marsil on globaalne magnetväli. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. 20. Mida on teada elust Marsil? Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad. Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse 21. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. 22. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate
Kuid veel suurema üllatuse pakkus järgmine avastus. Selgus, et mitmel pool paiknevad vanad, kaua aega tagasi kuivanud jõgede sängid. Kuna õhurõhk on Marsil liiga madal, et vesi planeedi pinnal vabalt voolata saaks, oli see tõend, et kunagi oli Marsil olnud tihedam atmosfäär ja soojem kliima. Teadlastel tuli selle väitega nõustuda, kuid nad rõhutasid, et planeet pidi olema surnud juba vähemalt paar miljardit aastat. Aastaid hiljem seadsid uue põlvkonna kosmosesondide võetud pildid aga ka selle seisukoha kahtluse alla. 1972. aastal õnnestus valmistada esimene Marsi gloobus. See tõestas veel kord, kui ebaõiglane oli olnud planeedile esimeste piltide põhjal antud hinnang. Nimelt olid Mariner 4, 6 ja 7 pildistanud eeskätt lõunapoolkera. Kuid nüüd, kui kogu Marss olid kaardistatud, selgus, et kraatritega kaetud lõunapoolkera ja geoloogiliselt palju huvitavam põhjapoolkera, mida
nurkkiirusega ja samas suunas kui tiirleb. 13. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant. 14. Maa ja Marsi võrdlus. 15. Mida on teada elust Marsil? a) Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad b) Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse 16. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi- ööpäevast. 17. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind.
annaabi.ee 
