laiune mägi, kasvab maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia põhjaterritooiumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru tekkis umbes 680 miljonit aastat tagasi kui Austraalia manner asus märksa kõrgemal. Uluru punane mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed ajaloomärgid. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise desifreerida. Joonis inimvälkudest kordub palju, viidates kosmilistele nägemustele. Vanasti pakkusid Uluru arvukad koopad aborigeenidele peavarju ja veesilmad olid soodsateks küttimispaikadeks. Uluru tundub olevat justkui elusolend, sõltuvalt ilmast muudab kivi värvi hallikassinisest (vihmaga) kuni erkoranzini (päikesepaistel). Eriti vaatemänguline on värvide muutumine päikesetõusu- ja loojangu ajal. Erkoran värv kalju pinnal asendub järk-järgult purpurpunasega. Suure hiiglase sinakashall siluett kumab tühja
LOOMING Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat, orkestriteoseid ja palju muusikat lastele. Ta on teinud ka erinevaid muusikaid filmidele, näiteks Rein Marani loodusfilmidele. (Opetaja, 2015) Sisask on saanud inspiratsiooni universumilt, mis kajastub ka tema loomingus. Ta on ise öelnud: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." (Opetaja, 2015) Urmasel tekkis varakult huvi astronoomia vastu ning 14- aastasena valmis tema esimene tähismuusika pala “Kassiopeia”. Helilooja on kirjeldanud üht unustamatut augustiööd aastal 1975. See lugu sündis sajusel päeval ja kuna toas oli remont, siis oli klaver tõstetud õue peale. Kassiopeia sündisgi tema õue peal tähistaeva all. Ta on loonud ka
kiirendumisel kosmilistes magnetväljades (kiirendumise mehhanism ei ole veel päris selge). Ka tähed, sealhulgas Päike, tekitavad primaarkiirgust. Galaktikast pärineva kosmilise kiire intensiivsus on kõigis suundades ühesugune, kuid Maale langeva kosmilise kiirguse jaotust mõjustab Maa magnetväli (maamagnetism), mistõttu kosmilise kiire intensiivsus suureneb (u. 30%) ekvaatorist pooluse suunas. Seda ja Maa magnetvälja teisi, väiksemaid mõjusid kosmilistele kiirtele nimetatakse geomagnetilisteks effektideks. Päikese aktiisvuse miinimumi ajal langeb suurtel geomagnetilistel laiustel Maa atmosfääri umbes üks osake ruutsentimeetri kohta sekundis; Päikese aktiivsuse suurenemisel väheneb see arv kuni paar korda. Maa magnetvälja mõju kosmilisele kiirele on ka kiirgusvööndi tekkimise põhjus.[4] 5 Sekundaarkiirgus
orkestriteoseid ja hulgaliselt muusikat lastele. Tal on ka filmimuusikat (sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele) ja muusikat teatrilavastustele. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimet ab ta universumit. Ta ütleb: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." Sisaskis tekkis varakult tõsine huvi astronoomia vastu ning püüd siduda seda muusikaga. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist
kui psühhokosmilise ruumi mudeli universaalset iseloomu, mis tagab erilise, makro- ja mikrokosmost ühendava universumi rütmi. See annab tunnistust sellest, et mandala idee ja tema kuju on sõltumatult välja töötatud mitte ainult eri religioossete süsteemide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige kunstnike) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma alateadvusest esile mitmesuguseid arhetüübilisi komplekse, samuti isiklikele "kosmilistele" elamustele, st. inimese ja kosmose ühtse rütmi leidmisele ning kosmilise energia hoomamisele, tajumisele ja ümberkujundamisele. Sellel ideel rajanevad ka mõned kaasaegsed meditsiini (näiteks Jungi psühhiaatria) ning kunsti ja kunstiloo teooriad (3.). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika. Buddha kyamuni, ajaloolise buda õpetatud samtha vipassan tehnika pole midagi uut
Formalistlik-strukturalistlik V. Propp ja C. Lévi-Strauss binaarsed opositsioonid. Eitab püsiva tähenduse olemasolu psühholoogilises narratiivis. Propp: muinasjutt on sild mütoloogilise ja kirjandusliku mõtlemise vahel. Meletinski: mütoloogilised elemendid on muinasjutus oma mütoloogilise tähenduse minetanud. Sakraalse aja ja ruumi vahel on igapäevane ruum. Muinasjutus on keskne isiklik, perekondlik saatus. Muinasjutt tugineb sotsiaalsetele, mitte kosmilistele tähendustele. Muinasjutt on algne kirjanduslik vorm. 16. Kirjandus ja film Lessingi järgi on jagunevad kunstid ruumilisteks ja ajalisteks. Film on vahepealne nähtus. Film kestab ajas, võrdlus jutustusega näib loomulik, kuid semiootik Christian Metz arvab, et see analoogia on lihtsustav. Filmis puudub vaste verbaalsele keelemärgile. Minimaalühikuks on lause, kaader. Kaadril puudub keeles kinnistunud tähendus. Kinotekstis puudub algne tähendus: eri kaadrites domineerivad eri koodid.
Jällegi suured kreeka mõjutused, mõned kuulsamad teosedki on lihtsalt koopiad. Tehti sporti ja mängiti mänge, vastavalt näiteks üldisi võistlusalasid, mis tänapäeval oleksid võreldavad kergejõustikuga, ja mängiti näiteks täringumänge. Religioonist niipalju, et usuti oma pantheoni, mis oli sisuliselt sama mis kreekal, aga jumalate nimed olid muudetud (planeetide jm taevakehade järgi. Kusjuures tänapäevani on traditsioon kosmilistele kehadele panna mütoloogilisi nimesid). Rooma impeerium 27 ekr 476 pkr (läänerooma lõpp) / 1453 (idarooma lõpp) Pärast Augustust tuli veel keisreid, mõned ajalooliselt sümpaatsemad, teised antipaatsemad, mõned võimukamad, teised nõrgemad, mõned asjalikud, teised hedonistlikud. Ei hakka ükshaaval neid kirjeldama, soovitan ise uurida. Põhiline välispooliitika seisnes lihtsalt vallutustes ja maksude kehtestamises, provintside rajamises,
olemas vaid üks tõeline Jumal." (BULTMANN 1993:145) Seega näib ühest küljest loogiline, et Jumala käest peaks tulema nii hea kui ka kuri. Siiski antud teema üle eriti ei arutletud. ,,Teodiike järele ei tuntud mingit vajadust; sest kannatuse probleemile oli alati olemas kahekordne vastus. Vana Testamendi ja judaismi traditsioonist tulenes, et see on karistus patu eest ja seega Jumala distsipliini või proovilepaneku instrument. Ehk võis kogu kurja omistada Saatanale ja deemonitele või kosmilistele deemonlikele jõududele ning ka siin võib näha sellega eshatoloogilise proovilepaneku idee kombineerimist." (BULTMANN 1993:146) Erilist tähtsust omistatakse ingellikele vägedele, andes nende olemusele ja tegevusele kosmilise draama mõõtmed. Kirjeldatakse nii Jumala ingleid kui kurja poolel tegutsevaid jõude. Sellised olevused, nagu ka mitmed teised (võibolla koguni gnostilised) motiivid, olid juba oma koha leidnud juudi apokalüptikute käsitluses.
annaabi.ee 
