Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koselt" - 7 õppematerjali

HAANJA
1
docx

HAANJA

jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Riiast ca 220 km, Võrust 16 km, Ruusmäest 10 km ja Rõugest 9 km. Võru poolt tulles pööra Koselt paremale, seal näitab silt Haanja 12 km. Teed on rohkete tõusude, languste ja kurvidega ­ ole ettevaatlik! Arvestada tuleb ka sellega, et maanteel liigub lumevabal perioodil rohkelt rattureid, rullsuusatajaid, jooksjaid. Kaardil on märgitud kõik 92 Haanja vallas asuvat küla. Klikkides kaardil siniselemärgistusele ilmub ette küla nimi ning paljude juurde on juba lisatud ka informatsiooni küla enda kohta. Siinkohal palume kõigi abi

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest
2
doc

Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest?

Näiteks kahekordne olümpiavõitja kettaheites Gerd Kanter või kaugushüppaja Ksenija Balta või praegune Eesti jalgpalli au ja uhkus Ragnar Klavan. Sellest võib järeldada, et suure töö ja vaevaga on võimalik väga palju saavutada ning kaugele jõuda. Eestis on praegugi sirgumas väga palju noori ja andekaid sportlasi, kelle eesmärgid ulatuvad kindlasti Eestist väljapoole. Mitmed on seda ka juba saavutanud. Tuleb meelde kohalik spordipoiss Karl-Robert Saluri, kes end Koselt Rio olümpiale välja murdis. Väikekoha noorte jaoks on kodukandistst sirgunud kuulsus kindlasti väga motiveeriv. Ikka on vaja kedagi, kes oleks noortele eeskujuks ja innustaks neid pingutama oma unistuste saavutamise nimel. Mida lähemalt on eeskuju, seda reaalsem tundub ka oma unistuste saavutamine. Eestlaste seas on küll palju inimesi, kelle üle me võime uhked olla, ent on ka neid, kes välismaailmas meie latti alla tõmbavad.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
1 allalaadimist
Hiina-uurimistöö
9
doc

Hiina, uurimistöö

Riigi kuju otseselt midagi ei kujuta, vaid on üsnagi abstraktne. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. Hiina asub 35 00 N, 105 00 E laiuskraadide vahel. Pealinna (Pekingi) geograafilised koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev ­ on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
TOOMA- JA MARDIPÄEV
19
pptx

TOOMA- JA MARDIPÄEV

igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. NÄITED: http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-1024--g.mp3 Anette Raagul Koselt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0067--A1.mp3 Hindrek Tamm Jõelähtmelt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0735--e.mp3 Kristjan Kiviloo Kuusalust Mardilaul Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÖÖKEELD JA RITUAALSED TOIDUD

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE
34
docx

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE

1.2. Eesti raha ajalugu Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel. Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Seminar 1 - Eesti majandus
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

i ii 1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu hulgas g jjätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, j milleks koostab kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni; 2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu raudteeliinidel dt lii id l võimalik õi lik liigelda lii ld kiirusel kii l 120 k km/h; /h

Majandus → Majandus
107 allalaadimist
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

i ii 1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu hulgas g jjätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, j milleks koostab kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni; 2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu raudteeliinidel dt lii id l võimalik õi lik liigelda lii ld kiirusel kii l 120 k km/h; /h

Majandus → Makroökonoomika
197 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun