Tippsportlane Martin Müürsepp Mina valisin korvpallur Martin Müürsepa sellepärast, et mulle meeldib korvpall. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea
Iisaku Gümnaasium Referaat Martin Müürsepp Jaanika Liiv XI klass Iisaku 2011 Martin Müürsepp (sündinud 26. septembril 1974 Tallinnas) on Eesti professionaalne korvpallur. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Siiani ainuke eestlane NBA-s ning hetkel veel ei paista järgmist, kes sinna jõuda võiks. Müürsepp ei ole mitte lihtsalt NBA- s käinud mees, vaid lausa NBA drafti esimese ringi 25. valik Utah Jazzi poolt 1996 aastal. Lepinguni jõudis Müürsepp siiski Miami Heati-ga. Avamängu tegi ta 1996 aasta 21. detsembril Houstonis, vastaseks sealne Rockets. Miami võitis kohtumise 86:66, kus ka
.- spordialad, millele Eestis alati vaatajaid, sponsoreerijaid ja tegutsejaid leidub. Need on alad, mida meedias palju kajastatakse ja mille käekäigust enamik spordihuvilisi midagi teab. Sportlasel ja spordiliidul, kes sellel alal tegutseb on palju kergem endale rahalisi toetusi ja kajastamisvõimalusi organiseerida kui selle spordiala esindajal, millel sellist üldrahvalikku huvi ei ole. Nii ongi Eestis palju suusatajaid, kergejõustiklasi, jalgpallureid, korvpallureid ning nende jaoks ehitatud spordihooneid. Teiste spordialade esindajad võivad aga ruumi- ja uute harrastajate puuduses olla, kuid kuna ala vähese populaarsuse tõttu toetajaid napib siis ei ole väga tõenäoline, et mõni selle spordiala esindaja kaugele jõuaks ja seda spordiala Eestis arendaks. 7 Kokkuvõte Tänapäeva tippspordis esineb mitmeid probleeme. Teiste kõrval on oma osa ka majandusel
luuakse mitme erineva võimaluse tulemusena eelmise aasta mängijad, mängijad D-League'i draft-ist, iga meeskonna kohaliku piirkonna mängijad, NBA uustulnukate ja teist aastat mängivate profiliiga korvpallurite seast. Iga NBA meeskond saab D-League'i saata kaks esimest või teist aastat NBA-s osalevat mängijat ja ainuke suurem piirang on, et ühte mängijat võib hooaja jooksul ainult kolm korda D-League'i saata. Piirang on seatud põhjusel, et aega- ajal kutsuvad "emameeskonnad" oma korvpallureid tagasi, pakkudes neile mänguminuteid põhiliigas või asendada järjekordse NBA-s karjääri alustava mängijaga. Selles tabelis on loetletud karjääri jooksul mängu kohta kõige rohkem punkte toonud NBA mängijad. Visked Keskm. Mängu Mängija Mängud Vabavisked Punktid tabatud kohta 1
- võistkonna suurus on 10 (12) mängijat, kusjuures korraga platsil on 5 mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks?
elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Samuti võib siia juurde lisada ka ebapiisava treenituse. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas
üheksandale kohale (Vinni 2008). Veel väärivad mainimist näiteks purjetaja John Kaju, kes on Eestis omavanuste seas tugev tegija ja käib alatihti võistlemas välismaal. Ka kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter, kes valitsevad Saaremaal ja saavutavad häid tulemusi ka Vabariiklikul tasemel. Üleüldse on Kuressaare Gümnaasiumis hulgaliselt edukaid sportlasi, keda kõiki ei jõua ette lugeda. Siin on häid korvpallureid, jalgpallureid, võrkpallureid, jõutõstjaid, ujujaid, tennisiste, kergejõustiklasi ja ka lihtsalt tervisesportlasi. 11 5. KÜSITLUS Antud küsitluses osalesid Kuressaare Gümnaasiumi 10.12. klasside õpilased. Küsitlus viidi läbi õpilaste seas pisteliselt ja suulises vormis. Küsimused vastajatele olid järgmised: 1. Kas sind huvitab sport? 2. Kas oled teadlik sportimisvõimalustest meie koolis? 3
SISSEJUHATUS Korvpall on olnud seni Eesti ajaloos kõige edukam sportmäng. See Põhja-Ameerikas 19. sajandil loodud mäng on leidnud koha eestlaste südames ja on pakkunud meile nii rõõmu, kui ka pisaraid. Oma uurimuses tahan põhjalikumalt uurida Eesti korvpalli arengut sünnist kuni tänapäevani. Kavatsen saada põhjalikuma pildi Eesti korvpalli tõusudest ja mõõnadest. Puudutamata ei jäta ka Eesti ajaloo eredaimaid korvpallureid, kellest kavatsen ülevaate anda. Peamisteks info allikateks kasutan Internetti ja korpalli teemalist kirjandust. 3 1. EESTI KORVPALL 1.1. Eesti korvpalli sünd Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis austusväärt James Naismithi eestvedamisel ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis,
lugema, et mitte üleliigseid samme teha,» kirjeldas Kaasik olukorda. «Samas tuleb liigadest tulenevad kohustused täita, eks siis peab mujalt kokku hoidma.». Kokku on tõmmatud juba mängijate treeningutingimuste ja vaimuturgutamise pealt, kontrollmängud ja muu üritatakse kulude kokkuhoiu mõttes pigem kodustes tingimustes pidada. «Üks asi on kärbe teoreetilises ja raamatupidamislikus väljenduses, aga kõik realiseerub lõpuks inimeste peal,» andis Kaasik aimu, mis TÜ/Rocki korvpallureid lähitulevikus ootab. «Me oleme klubis puudutanud seda teemat,» vihjas Kaasik palkadele. «Ei ole välistatud, et nende kallale minnakse, pidades silmas hooaja lõpetamist. See saab olla aga ainult läbirääkimiste küsimus. Meestega on ju lepingud sõlmitud.» «Siin tuleb loota mängijate arusaamisele,» möönis Kaasik. «Loomulikult mõjutab selline samm ka meekonna emotsionaalset olukorda playoffid on lähedal ja ei ole mõnusad ajad.»
maa-ala ning mees mehe 14.Kes on ründemängija ja kes kaitsemängija? Sinu vastus oli: Reeglina ründemängijad on keskmängija ja ääremängijad. Kaitsjad on tagamängijad. 15.Millist mängijapositsiooni kutsutakse "playmaker"-mängijaks? Sinu vastus oli: "Playmaker" on tagamängija, kes juhib mängu. 16.Kas väljaku välispiire puudutav pall on "out"- pall? Sinu vastus oli: on 17.Kas audist korvi visatud palli loetakse punktivääriliseks? Sinu vastus oli: ei 18.Nimeta Eesti tipp-korvpallureid, meeskondi. Sinu vastus oli: BC Rakvere Tarvas - Valmo Kriisa, Martin Müürsepp BC Kalev/Cramo - Tanel Sokk Tartu Ülikool/Rock - Tanel Tein, Janar Talts 19.Nimeta 3 erinevust NBA ja FIBA reeglites. Sinu vastus oli: Kolmepunktijoon, mõõdetuna korvi keskkohast FIBA: 6,25 m (20' 6,25") kaar. NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti")
annaabi.ee 
