lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri
Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal. Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Leidub küllaga inimesi, kellele mets on ja jääb võõraks, ning teisi, kes aina metsas uitaksid
on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine
Puutöö Alentejos on paljud asjad puust tehtud, lisaks ka kandikud, toolid ja kapid ning need on värvitud eredat värvi kohtlaste motiividega. Värvitud helepuit on Portugali käsitöö oluline osa ning seda võib kõikjal üle maa näha. Näiteks härjaikked (kuulsaimad on Barcelos'e piirkonnas), värvitud veovankrid (Alentejo's ja Algarve's) ning nikerdatud ja värvitud kalapaadid (Ria de Aveiro's ja paljudes riigi randades). Korvipunumine Dekoratiivseid ja praktilisi punutud korve valmistatakse kõrkjatest, pajupuudest ja rukki kõrtest. Koormasadulaid võib näha Trás-os-Montes'is koos sügavate silindriliste kaksikkorvidega kummalgi pool. Kork Kus iganes korgitammed kasvavad (eriti Alentejo's ja Algarve's), on arenenud kohalik käsitöö, kus valmistatakse korgist karpe, võtmerõngaid, vöösid, kotte jne. Portugallased, keda nii tihti võrreldakse rohkem ettearvamatute kastiillastega, hoolimata
Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus Eurütmia - Rudolf Steineri poolt väljatöötatud rütmiõpetus Religiooniõpe - mittesektantlik Uurimistöö Esmaabi Kiir- ja masinakiri - need ained kuulusid algsesse õppekavasse, aga nüüd on need kõrvale tõrjunud töö diktofoni ja arvuti ning tekstitöötlusprogrammidega. Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu
saj algul Victoria-aegsete väärtuate allakäik Inimkonna kultuuriliste saavutuste uueks sümboliks muistne Egiptus William Sumner (1840-1910): o Pidas Egiptust kultuuriliseks tippsaavutuseks o Egiptus kui evolutsiooni alguspaik o Simthi, Perry ja Sumneri äärmuslikke ideid hakati nimetama heliotsentristlikuks difusionismiks o The Children of the Sun ainult Egiptuses leituati põlluharimine, linnad, korvipunumine ja kõik muu ûhiskonnale oluline Difusionismi kadumine: 1930ndatel hakkas tähtsus kahanema Difusionismilt võeti üle kultuuriareaalide teooria (Franz Boas) Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind Thor Heyerdahl: Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917)
- iga järgneva kultuuriringiga eemalduti algsest monoteistlikust religioonist. Heliotsentristlik difusionism Smithi, Perry ja Sumneru äärmuslik vaade, mille keskmeks oli Egiptus. - William Sumner (1840-1910): Ameerika sotsioloog, väitis, et tsivilisatsioon kujunes esmalt Egiptuses ja siis levis mujale. - Grafton Eliot Smith ja William James Perry- Perry väidab, et ainult Egiptus on koht, kus leiutati põlluharimine, loomade kodustamine, kalender, keraamika, korvipunumine, püsielamud ning linnad. Sumner kõik suurepärased ajad olid tulnud vaaraode jne egiptusest ning kõik praegused kultuurid olid egiptuse kahvatused. Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi. Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E
annaabi.ee 
