Kokkupandav laud Sissejuhatus: On vaja konstrueerida selline kokkupandav laud, mis võtaks vähem ruumi, oleks mugav kasutamiseks, käiks kiiresti lahti ja samaks oleks odav. Laul on mõeldud kuue inimese kasutamiseks. Laud on selline koht, mille ümber kogunevad inimesed nii probleemilahendamiseks, kui ka meelelahutamiseks. Ta peaks olema piisavalt suur ja mugav. 1 1. Kokupandud asendis laud näeb välja nagu ,,kortspill". Pealmise tasapinna osad on ühendatud omavahel spetsiaalse mehhanismidega. See laud on raataste peal, teda on väga mugav transportida. 2. Laud käib lahti, raatsate abil see on väga lihtne ja ta on valmis kasutamiseks. 2 1. Nii näeb välja laud kokkupadud asendis. Keskel asub töötasapind ja äärtel on lauajalad, mis on kinnitatud vasakul ja paremal tööpinna külge aasadega. Lauajalad käivad lahti joonise näidatud noeltega suunas. 2
*kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat.
o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss). o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija. (kuulasime) KORDOFONID Nöör kõige primitiivsem. Hiiu kannel e rootsi kannel e kintsuviiul mängitakse põlvedel hoides. Põispill rütmiline keelpill. Moldpill monokord; mängitakse poognaga / sõrmitsedes; selle pilliga õpetati koolides lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele") Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal. Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On tantsupill. (kuulasime) Kannel 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli kuju hakkas 19. sajandil muutuma: puust virblite asemele raudvirblid, keelte asetus muutus paralleelseks, muutus ka pilli kuju ja mängimistehnika. August Pulst tähtis rahvamuusika koguja.
suurem osa repertuaarist pulmamarsid ja labajalamarsid; kuulsaim torupilli mängija oli Johannes Maaker e. Torupilli Juss · Sarvepillid · Pulli sarvest sarvepill (trompetiline) · Soku sarvest sarvepill (klarnetiline) · Karjapasun kõige suurem klarnetiline e. tõri; valmistati kahest puukoorest, ümber kasetahk; mängiti tantsupidudel · Lõõtspill (lõõts, kortspill, härmoonik) valmis Berliinis; kuulsaim lõõtsameister oli August Teppo; Eestis olnud kasutusel vaid sadakond aastat (ca 1900 aastast); viiuli kõrval üks popimaid rahvapille maailmas; esimene lõõtspill sündis Saksamaal 1822 kui laste mänguasi; palju erinevaid lõõtspillitüüpe; algul vaid mazoorsed lõõtspillid; Venemaal arendati nad ka minoorseteks; nn. labakindalood, mida sai mängida labakindaid kandes;
19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat. Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed
Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks
tulles, vooris käies, õhtuti õues ajaviiteks. Harva puhuti seda koos teiste pillidega tantsu saateks. Pill valmistati looma, tavaliselt soku sarvest. Mõõtmed olenesid sarve suurusest. Esiküljel oli 29, enamasti 34 sõrmeava, mõnikord üks ka tagaküljel. Ülemine ots kujundati huulikuks. Kõla oli tuhm, isegi pisut süngevõitu. Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat. Lõõtspill loodi 19. sajandi algul Saksamaal, kust ta levis kiiresti, tõrjudes kohati välja teised pillid. 10.7
annaabi.ee 
