-- . Tretjakovi galerii osaks on ka püha Nikolai kirik, mis on näide unikaalsest seosest muuseumi ja töötava kiriku vahel. Muuseumi kompleksi Lavrushinsky tänava nurgal kuulub ka Inseneri kompleks- hoone ajutisteks näitusteks. ( ) : - .., - . . , - .., - ... . . Tretjakovi Galerii alla kuuluvad kaasasutused, nagu memoriaal muusemid: skulptor Golubkini töökoda, majamuuseum V.M. Vasnetsona, akadeemik kunstniku A.M.Vasnetsova kortermuuseum, kunstnik P.D.Korina kortermuuseum. : ., 10 : 10:00-19:30 : Aadress: Lavrushinsky põik 10 Avatud: 10:00-19:30 Suletud: esmaspäev . 10 20 - . . . . . . 1815 Tretjakovi Galerii on üks suuremaid muuseumeid maailmas. Muuseumi ekspositsioonid hõlmavad 10. kuni 20.saj vene maalikunsti, ikoonidest kuni avangarideni. Galerii kannab oma asutaja Pavel Tretjakovi nime. Kozlovskiy, Mikhail Kramskoy, Ivan
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja
kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta
kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma. Saalis asus J.Aaviku magamistuba. J
uurimist, õpetajatööd ning heliloomingut. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. üles kirjutatud laulu. KASUTATUD MATERJALID Kaarlep, A. ,,Eesti muusikalugu. Kunstmuusika."Talmar ja Põhi kirjastus, 2007. Lk 123-130 Eesti Muusika Infokeskus. Cyrillus Kreek. (19.11.2011) http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=teosed Cyrillus Kreek Vikipeedias. (19.11.2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek
Kreek lahutas oma naisest 1939. aastal ning Toor jäi isaga. Paar kuud pärast lahutust abiellus Kreek Aleksandra Tinskiga. Sellest abielust sündis neil kaks tütart ja poeg. 1940-1941 ja 1944-1950 aastatel oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud, kui teda sunniti sealt lahkuma. 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas. 2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING • Mitu vokaalsümfoonilist teost • Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE
Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek on üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis. Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad. Sarnasused: · Nii Mart Saar kui ka Cyrillus Kreek on sündinud muusikalembelises perekonnas. Mõlema helilooja esimeseks õpetajaks muusikavallas oli isa. · Hakkasid muusikaga tegelema juba lapsepõlves.
vaimulaadi Eesti kirjanduses. On püütud rõhutada, et ta on kuidagi üksik ja omaette. Ristikiv sureb Rootsis 1977ndal aastal ja täpselt surmakuupäeva keegi ei tea. Ta sureb üksi oma korteris ja mõnda aega hiljem sealt ka leitakse. Ta on teinud selleks ajaks ka testamendi, mis ütleb, et märkimisväärne summa tema säästudest läheb Kreeka noormehele (kes elab praegugi Kreekas). Kui suur Nõukogude imeerium hakkab kokku varisema, siis enne seda asutatakse Ristikivi kortermuuseum Tähtverre (praegu seda enam pole). Neis ruumides on saanud tegevust jätkata Karl Ristikivi Selts. Tiit hennoste Karl Ristikivi ,,Hingede öö" kui tekst. Rmt: eurooplaseks saamine (2003) · 1938 Tuli ja raud · 1940 Õige mehe koda /Võõras maja/ · 1942 Rohtaed o 1953 Hingede öö · 1961 Põlev lipp o 1962 Imede saar · 1965 Mõrsjalinik · 1966 Rõõmulaul · 1971 Lohe hambad o 1972 kahekordne mäng
annaabi.ee 
