Kui korteriomanik pidevalt rikub põhikirja, siis võivad teised omanikud nõuda, et ta võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole
siinkohal tasuks mõelda ka mõistlikuse printsiibi kasutamist. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba?
kohustuse rikkumise heastas. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba?
vastuta, vaid korteriomandi s järgi. Keerulisem siis, kui A korteri juures toimub toru lõhkemine ja põhj kahju B-le. Siis ei ole vastutav üksnes A, vaid kõik korteriomanikud. Kas solidaarne või osavõlal põhinev kahju hüvitamise nõue? Sõltub, kas temast sõltus ka kahju? Tavaliselt jah ja teised B nõude osas osavõlgnikud ja oma nõudest peab arvest maha enda osa. Reaalosaga tegu juhul, kui eset on võimalik ära võtta või välja vahet nii, et ei kahjustataks teisi korteriomanikke (129-13, 107-15) 53. Missugused on deliktiõigusliku süü vormid ja mis juhtudel on deliktiõiguse jaoks oluline süü vormide eristamine? Vormid: hooletus, raske hooletus, kaudne ja otsene tahtlus (§ 104, lg-d 3-5). Süü vorm DÕ-liku vastutuse määramisel ei oma tähtsust. Erandid: (4) Hüvitise jagunemine mitme solidaarvõlgniku sisesuhtes (kui A, B ja C põhj kahju D-le,
ning muid kindlustust puudutavaid avaldusi; 3. vastu võtma kindlustusmakseid, intressi ja kulude hüvitisi. 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine Kindlustusväärtus Kasutatakse korteriomanike kaasomandis oleva vara kindlustamiseks. Korteriomanike kaasomandist tuleneva seadusjärgse tsiviilvastutuse kindlustamiseks. Kindlustusandja. Kindlustusvõtjaks võivad olla: korteriomanikud ühiselt - korteriomanikke võib esindada kaasomandis oleva vara majandamiseks ja ühiste huvide esindamiseks sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel või muul alusel volitatud isik; korteriühisus või korteriühistu - korteriomanike poolt kaasomandis oleva vara majandamiseks ja ühiste huvide esindamiseks asutatud ühisus või ühistu; elamu hooldamist teostav või korraldav ettevõtja - erastatud korteritega elamute puhul kuni korteriühistu asutamiseni
Riigikohus on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (vt Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). (p 18) Soojussõlmest eristab alajaama praegusel juhul vähemasti asjaolu, et soojussõlm teenis vaid selle elamu kasutamise huve, kus soojussõlm asus, varustades elamu korteriomanikke vajaliku soojusega. Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb. Selle kaudu varustatakse elektriga kinnistul paiknevaid ehitisi kokku 28 mõõtepunktis. Seega on alajaamal iseseisev kasutusotstarve, mis ulatub väljapoole ehitist, kuhu see on paigutatud. Alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisa sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka
annaabi.ee 
