Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"korterelamutele" - 7 õppematerjali

Ökomajad
9
doc

Ökomajad

Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid 6 või vuugitäiteid. Tule- ja varisemiskindlus Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Kivitrepikodasid oli mitmekorruselistele korterelamutele vanasti lihtsalt otstarbekam teha. Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne. [1] 7 KOKKUVÕTE Sain teada et Ökamajad on kasulikud säästvale inimesele. Ökomaja säilitab soojust ja energiat. Ta on mugav ja Kompaktne 8 KASUTATUD MATERJALID 1. Tehnikamaailm (05.04

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
40 allalaadimist
Kultuuripaketi analüüs ehk eksam
20
docx

Kultuuripaketi analüüs ehk eksam

4.päev GRANADA - GUADIX Hommikusöök hotellis. Sõidame Granadasse. Kütkestava ajaloo ja peene iluga Granada on üks Hispaania kauneimaid aardeid. Teeme jalutuskäigu kitsaste ja meeleolukate tänavatega Albaicini linnaosas ja südalinnas. Võimalusel külastame Alhambra aedu. Jätkame sõitu Guadixi, kus meile pakuvad huvi iidsed koobaselmud, milles tänapäeval on täiesti kaasaegsel moel asustatud ning uurime, miks kohalikud traditsioonilist eluviisi koobaselamutes moodsatele korterelamutele eelistavad. Edasine sõit viib meid juba Hispaania Costa del Azahari ehk tõlkes apelsiniõite rannikule. Majutume Benidormi piirkonnas hotellis***. 5. päev COSTA AZAHAR - VALENCIA - ÕHTUNE BARCELONA Hommikusöök hotellis. Jätkame sõitu Kataloonia suunas. Teel teeme Valencias peatuse kergeks ranna- ja/või linnapuhkuseks. Valenciast sõidame edasi Kataloonia pealinna Barcelonasse. Õhtune bussiekskursioon linnas - möödume Hispaania väljakust, näeme Olümpiastaadioni ja naudime

Turism → Turism
9 allalaadimist
KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS
58
docx

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS

Lisaks kehtestati veebruaris ka detailplaneering, millega määrati ehitusõigus äri-, majutus- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks ning planeeringuala liikluskorralduse lahendamiseks. Käesoleval hetkel on eelpool nimetatud hoone ehitusjärgus ning selle valmimist ootavad elanikud kannatamatult, kuna seni on kohalikel sisesportimisvõimalused Jõhvi spordikoolihoones. Uutele korterelamutele aga detailplaneeringuid ei ole kehtestatud. Viimane uus korterelamu ehitati 2007 aastal. Antud korterelamu m2 hinnad käesoleval hetkel algavad 1084 € / m2. (üldpind 72,9 m2). Majas on 32 korterit6 ning kinnisvaraportraali www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on selles majas müügis 3 korterit. Jaanuaris 2015 aastal kehtestas Jõhvi vallavalitsus detailplaneeringu Tartu mnt 11b krundile, kuhu on kavandatud ehitada kuni 11m kõrguse ärifunktsiooniga hoone (kauplused,

Varia → Kinnisvaraturundus
25 allalaadimist
Energiasääst kortermajas
52
pdf

Energiasääst kortermajas

... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44 Arvestusmetoodika 45 Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47 Kokkuvõte 49 SAATEKS 20. sajand õpetas inimesi tõstma elukvaliteeti, kasutades üha

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

Energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks on jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni, kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energia tõhususe parandamiseks. Toetuste eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele, paljulapselistele peredele kaasaegsete elamistingimuste loomisele ja munitsipaalüürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. Toetused:  Ekspertiiside ja energiauditite toetus korterelamutele,  Rekonstrueerimistoetus korterelamutele;  Toetus teadlikkuse tõstmiseks;  Toetuste haldurid. 3. KINNISVARAKESKKOND Roode Liias. Kinnisvarakeskkonna kujundamise põhimõtted. TTÜ kirjastus, Tallinn: 2003, 106 lk. 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus Kinnisvarakeskkond on selline tervik (krunt koos sellel paiknevate varadega), mis suudab kasutajale pakkuda sellist keskkonda tegutsemiseks, mida ühiskond antud hetkel ja asukohas vajab

Haldus → Kinnisvara haldamine
204 allalaadimist
Uurimistöö AS Tamsalu Kalor
46
docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

ja munitsipaalsektor (10%), kokku toodetakse neile aastas ligikaudu 13 000 MW/h soojust.95 (Vaata tabelit 2) AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijate ligipääs soojale tarbeveele on aastatega tõusnud. 1993. aastal oli selle tootmise pikkuseks 7 kuud, 1998. aastal 11 kuud ning praegusel hetkel on see 12 kuud ehk aastaringselt.96 1. juulist 2006. aastast, pärast OÜ Tamsalu Valla kommunaali tegevuse lõppemist, hakkas AS Tamsalu Kalor haldama ja kütma lisaks Tamsalu korterelamutele ka Sääse korterelamuid. Olukord Sääsel oli sellel hetkel halb, paljud korterelamud oli tühjad ja lagunenud. Viimastel aastatel on aga koos Tamsalu vallavalitsusega suudetud leida lahendusi, et seisu parandada.97 2007. aastast on kõik Tamsalu ja Sääse soojatarbijad varustatud soojamõõtjatega. Soojamõõtjad aitavad ettevõttel koguda infot radiaatori soojusväljastusest.

Energeetika → Soojusmajandus
8 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

elamuid. Elamus on tavaliselt neli korterit, all kaks suuremat, üleval kaks pisemat, vahel hõlmab kogu alumise korruse omaniku suur korter. Tinglikult on neid hakatud nimetama Rakvere tüüpi majaks. Joonis 1.23 Sellised pooleteisekorruselised elamud olid väikelinnades üheks kõige levinumaks elamutüübiks 1920.1930. aastatel (vasakul tüüpiline nn. Rakvere-tüüpi elamu Rakveres). Lisaks kivitrepikojaga korterelamutele ehitati ka Tallinna puitasumites 1920.1930. aastatel väiksemaid elamuid, kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 väiksemat välja üüritavat korterit (paremal). Paljudel 1920. aastate Nõmme korterelamutel on fassaadil väikesed verandataolised eenduvad risaliidid või erkerid (Joonis 1.24 paremal) Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun