Kinnisvara dokumenteerimine Sulev Jaanus Viimsi Valduste OÜ - 2001.a 1. uuselamu (paarismaja) - 2002.a 5 korterelamut (neist 4 uuselamud) - 2003.a 7 uut korterelamut (neist 2 KÜ-d) - 2004.a 7 uut korterelamut - 2005.a 12 uut korterelamut (-1 korterelamu) - 2006.a 26 lisaobjekti (-3 objekti) - 2007.a - 4 korterelamut (-2 korterelamut) - märtsis 2008.a 56 kinnisvara korrashoiuobjekti Arendajaga ühendusevõtt · Silmad lahti! · Planeeringud... · Kes me oleme? · Mida me oskame? · Kuidas me teeme? · Mispärast meiega? · Õige ajastus! Osalemine protsessis · Ehituskoosolekud · Teostajad - probleemid · Lukustusskeem - sari · Hoolduse võimalus · Eriarvamuste akteerimine · Vajalikud mõõdikud · Lisahanked Müügiprotsessis · Haldaja tutvustus · Majanduskava
Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud 1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad 2) põhikoolivõrgu korrastamine 3)rahvakultuuri maja ehitamine 4)linna turvalisuse profiili koostamine jne. Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“ Peaaegu kogu elamufond Kallaste linnas kuulub eraomanikele. Kuid on ka 20 korterelamut, mis kuuluvad linnale. Valdav osa leibkondi on 2 liikmelised. Kallaste linnast möödub vaid üks tee Tartu-Mustvee maantee. Kallaste-Tartu vahemaa on 47 km, Mustveele on 29 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Mustvee mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tartu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika
Lisaks sellele on vald koostanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni koostamise kava (2010 2021 aastaks). Tänu sellele on külade veevarustus oluliselt paranenud. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Laatre ja Tsirguliina külades. 2011 aastal septembris korraldati hange Sooru küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Kahjuks allhanke võitnud firma ja valla lahkhelide tõttu ei ole töödega veel alustatud. Enamasti on Tõlliste vallas eramajad. Laatres asub kolm korterelamut, mis on varustatud keskkütte süsteemi ja ühise katlamajaga. Ülejäänud külades on enamjaolt eramajad ja ridaelamuboksid, mis on kõik individuaalse küttesüsteemidega. Oleme jäätmete ladustamise määrab jäätmehoolduseeskiri. Elektriühenduse kvaliteet rahuldav. Esineb aegajalt voolukõikuvust, kuid üldjuhul on liinid rahuldavas seisus. Mõnes kohas esineb siiski puudusi, sest vanu liine pole veel jõutud asendada uutega.(6) Haljasalad
aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku. Salavere küla, mis asub 17km kaugusel Kuressaarest, eeliseks on veel see, et selle kõrval asub Kaali meteoriidikraater, mis on üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte ja seda külastavad suur osa 400 000 turistist, kes aastas Saaremaad külastab. (Saarte hääl, 2014) Turistide pidev läbivool annab sellele piirkonnale tugevamat majanduslikku kindlustunnet
Siit leiab ka vastuse, miks enamus Euroopa riike, k.a Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Leedu, Läti jt, peavad väga oluliseks soojusenergia individuaalset mõõtmist korterelamutes ja elanikkonna teavitamist energiasäästuvõimalustest. Eestiski on selles valdkonnas edusamme tehtud. Sellest annavad tunnistust kokku üle 50 korterelamu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Keilas, kus kasutatakse edukalt küttekulu individuaalset arvestussüsteemi. Arvestades aga Eesti ca 17 000 korterelamut ja realiseerimata säästupotentsiaaliga, on see alles algus. Majandusministeeriumi spetsialistide hinnangul võib korterelamusse minimaalseid investeeringuid tehes 43 saavutada energiasäästu 15 kuni 25%, suuremate kulutuste puhul kuni 50% 1. AJALUGU Taani insener Cloriust peetakse esimeseks, kes võttis juba 1920-ndatel aastatel mitmepereelamutes kasutusele küttekulu
Isegi seal, kus veekraan oli juba koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga õue. Suurte korteritega esinduslikesse puitelamutesse, näiteks Tallinnas Kadriorus või Tartus Toometaguses linnaosas, hakati siiski juba 19. sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas korteris oli oma kemps. Vannitubasid ehitati algselt vaid parematesse ja jõukamate omanike elamutesse. Tihti oli nii, et vannituba oli peremehel endal ja teistes, väljaüüritavates korterites oli ainult tualett (mitte enam kuivkäimla, aga juba vesiklosett). Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine. Inimeste pesemiseks kasutati lisaks ühisvannitubadele ka avalikke saunu. Pesemiseks kasutati õue peal (varasemal
annaabi.ee 
