lähteandmetes teada. Näide: 23,4 + 123 = 146,4 146 (sest teine liidetav on antud üheliste täpsusega) 234,34 209,345 = 24,995 25,00 (sest teine liidetav on ühe sajandiku täpsusega) 1999 + 2,989 = 2001,989 2002 (sest esimene liidetav on antud üheliste täpsusega) Kui andmete hulgas on ka täpseid arve, siis me neid lõppvastuse tüvenumbrite arvu määramisel arvesse ei võta. [2 lk 50] Ligikaudse arvutamise reegel ei kehti, kui vaadeldavas tehtes (liitmises-lahutamises või korrutamises-jagamises) osaleb rohkem kui neli ligikaudset arvu. [1 lk 39] Kasutatud kirjandus Tekst: 1. K. Kaldmäe, A. Kontson, K. Matiisen, E. Pais ''Matemaatika õpik 8. Klassile'' Avita, 2006 2. A. Veelmaa ''Matemaatika VIII klassile'' Mathema, 2000
2,389·11,32=27,04348~27,04 17·0,0494=0,8398~0,840 Keerulisemate arvutuste korral, mis koosnevad mitmest tehtest, tuleb teha vahepealseid arvutusi. Tulemuse viimane tüvenumber võib osutuda ümardamisvigade kuhjumise tõttu valeks. Et vältida ümardumisvigade kuhjumist, tehakse vahepealsed arvutused ühe varunumbriga, mis kriipsutatakse alla, et eristada seda tüvenumbritest. Ligikaudse arvutamise reegel ei kehti, kui vaadeldavas tehtes (liitmises-lahutamises või korrutamises-jagamises) osaleb rohkem kui neli ligikaudset arvu. Olgu vaja arvutada summa, milles ligikaudne arv 5,6 esineb liidetavana 12 korda. 5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6+5,6=67,2 Madalaima ühise järgu reegli kohaselt peab olema summa kümnendiku täpsusega. Seda summat võib aga vaadelda, kui täpse arvu 12 ja ligikaudse arvu 5,6 korrutist. Kuna ligikaudsel arvul on kaks tüvenumbrit, siis ka korrutisel peab olema kaks tüvenumbrit.
(II tehe : 3,2 + 1,876 = 5,076 5,08 (kui see oleks lõpp vastus, oleks ta 5,1 III tehe : 5,08 2,09 = 2,99 3,0 Vastuses koma taga olev null on märgis, et see arv on antud täpsusega 0,1 (kümnendiku [täpsusega). Kui see oleks täpne arv, oleks ta lihtsalt 3. [4; lk 21 Ligikaudse arvutamise reegel ei kehti, kui vaadeldavas tehtes (liitmises-lahutamises või korrutamises-jagamises) osaleb rohkem kui neli ligikaudset arvu. Olgu vaja arvutada summa, .milles ligikaudne arv 13,37 esineb liidetavana 14 korda korda) = 14 13,37 = 187,18 14) ... 13,37 + 13,37 Kõik liidetavad on sajandiku täpsusega ja madalaima ühise järgu reegli kohaselt peaks ka [summa olema sajandiku täpsusega. [2; lk 39
Põhjuseks olid hr Koirohu juuksed. Ühine arvamus oli, et isa on riiulilt kogemata ema juuksevärvi võtnud ja endale juustesse masseerinud. Nüüd oli ainus võimalus oma juuksed uuesti mustaks värvida. 7. Preili Mesi Matilda oli 5 ja pool aastat vana, kui ta kooli läks. Kooli juhatas hirmuäratav preili Sõnniste. Matlda pandi kõige väiksemate klassi ja tema õpetajaks sai noor ja armas preili Mesi. Kohe selgus, et Matildal on eriline anne korrutamises: ta võis omavahel korrutada suuri arve. Ka selgus, et keegi ei olnud teda õpetanud. Samas oskas Matilda ainukesena klassis ka suurepäraselt lugeda. Peale selle oli ta veel limerikkude kirjutamist katsetanud. Ühe oli ta just äsja välja mõelnud ja see oli tema õpetajast. Õpetaja om hämmingus, kui saab lisaks sellele veel teada, et Matilda loeb ka täiskasvanute raamatuid ja tema eriliseks lemmikuks on Charles Dickens. 8. Sõnniste
maatriksist on aga võimalik valmistada 3-t järku nullist erineva miinori, nt. Seega laiendatud maatriksi astak on 3. Kronecker-Capelli teoreemi kohaselt LVS-l puuduvad lahendid. 15. Gaussi meetod Definitsioon. Kahte n tundmatuga lineaarvõrrandite süsteemi nimetatakse ekvivalentseteks, kui nendel on ühed ja samad lahendid. Definitsioon. Lineaarvõrrandite süsteemi teisendust, mis seisneb kas (1) süsteemi kahe erineva võrrandi ümbervahetamises; (2) süsteemi teatud võrrandi korrutamises nullist erineva arvuga; (3) süsteemi teatud võrrandile mingi arvuga korrutatud mistahes teise võrrandi liitmises. nimetatakse vastavalt esimest, teist ja kolmandat tüüpi elementaarteisenduseks. Teoreem. Kaks LVSi on ekvivalentsed siis ja ainult siis, kui üks neist on saadav teisest teatava arvu elementaarteisenduste teel. Gaussi meetodi sisu: Olgu meil tarvis lahendada süsteemi Selle süsteemi laiendatud maatriks on
Liiga kõrge esialgne maksumusprognoos võib kliendi ära hirmutada. Meetodites ei arvestata mitte ainult täpsuse momenti vaid ka projektide üldise mahu aspekti, sest täpsus sõltub suurest määral alusinformatsiooni liigist. Lk 14. esimene pool Nende levik ja populaarsus haarab nende firmadest, kergust jn Meetodid: 1) Funktsionaalne ühiku meetod e. ühikmeetod koosneb mingi konks. ehitiste iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valimisest ning vastavate ühikute mahu korrutamises üldmaksumusega nt koolimajas ühe õpilaskoha maksumus, autoparklatel ühe autokoha maksumus, pesumajades 100 kg pesu pestavat vahetuse kohta. Erinevates riikides on kehtest. erinevatel aegadel ka normatiivne, Eestis enam ei ole. Meetod põhineb faktil, et tavaliselt on eh. proj. maksumuse ja ühikmeetodi maksumuse vahel tihe sees. Frili ühik peaks väljendama antud eh kõige paremini. Ühikute kokkulugemine peaks olema suhteliselt lihtne. Märksa raskem on leida vastav ühikmaksumus
Teise etapi puhul on probleemiks, et kasutatakse vähe näitlikustamist. Õpilane ei saa midagi aru, tuubib korrutustabeli mehhaaniliselt pähe. Operatsioonide taastamine, mõtlemine jääb vahelt ära, sest toetutakse vaid mälule. Viga ongi tehtud just selles, et näitlikustamine on puudulik, abikooli laps püsib aga just väga kaua selsamal materialiseerimise tasandil. Korrutamise ja jagamise õpetamist alustatakse korrutamises sellest, et protsessi selgitatakse lapsele kui võrdsete liidetavate liitmist. Kasutusel peab olema õigustatult palju näitvahendeid ja praktilist tegevust kuni toimingu tingmärkidega märkimiseni. Korrutamismärk tuuakse mängu alles siis, kui lapsel on võrdsete liidetavate liitmine materialiseeritult käes ja välikõnes. Kuigi liitmistehe vahetatakse nüüd korrutamistehtega, ei kao kuhugi saatev kõne.
annaabi.ee 
